Kavas on rajada suuri hotelle, rahvusvahelisi kiirteid, tööstusehitisi ja veefiltreerimisjaamu. Surnumere-äärsete hotellitubade arvu tahetakse kasvatada praeguselt neljalt tuhandelt rohkem kui 55 tuhandeni. Ehitatud tammid, veehoidlad ja torujuhtmed on Surnumere kuivamisele kõvasti kaasa aidanud. Oma osa on ka Surnumere vee magestamisel. Kuigi Surnumere magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Kõige hullemaks peavad keskkonnakaitsjad asjaolu, et täiesti korralikku ja igakülgset raportit Surnumere seisukorra kohta ei ole kirjutatudki. Seega võib Surnumere ja selle ümbruse seisund juba praegu olla arvatust palju hullem (Kundla 2013). Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Surnumerest on leitud 1650 auku ja mõnede aukude sügavus ulatud mitmekümne meetrini
veetase jões langenud ühe meetri võrra aastas, 20 aasta vältel. Spetsialistide sõnul on olukord katastroofiline ning piirkonda võib tagada ökoloogiline katastroof, kui midagi paremuse suunas ette ei võeta. Ehitatud tammid, veehoidlad ja torujuhtmed on Surnumere kuivamisele kõvasti kaasa aidanud. Oma osa on ka Surnumere vee magestamisel. Kuigi Surnumere magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Surnumeri on kaotanud 98 protsenti oma varasemast magevee juurdevoolust, kuna Jordani jõe veetase on niivõrd madal. Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Lõhesid põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse. Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest
näiturid on gradueeritud. Automaatsete süsteemide käivitamiseks kasutatakse elektriliste kontaktidega tensiomeetreid, mille kontakti sulgumist saab reguleerida, et vailda õiget kastmise algust. 18. Kastmisvee allikad Eestis ning kastmisvee kvaliteet. Kõige rohkem kasutatakse niisutamiseks pinnavett. Pinnavesi on hapnikurikas ning sisaldab taimedele kasulikke orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Kuid vette võib olla sattunud kahjulikke aineid ja fenoole jne. Kastmisveeks võib kasutada ka reovett. Mulla biokeemiliste protsesside käigus muutuvad reovees olevad orgaanilised ained mineraalseteks ühenditeks, mida taimed saavad kasutada. Kõige väärtuslikum on toiduainete tööstusvesi. Kõige parem on kasutada niisutuseks bioloogiliselt puhastatud vett, kasutades ära seal olevad väetusained. Pinnavee puudumise tõttu võib ka kasutada põhjavett. Põhjavesi on hapniku ja toitainete vaene, suhteliselt külm( 8..
veekogu vett.Keskkonnanõuete karmistamine on oluliselt piiranud puurkaevude ehitamist ning enamikel tuleb liituda kohaliku vee-ettevõtte tsentraalse veervõrguga. See on meie joogivee kvaliteedi tagamiseks ka ainuõige samm.See tähendab aga seda, et paljudel tuleb näiteks muru ja taimede kastmiseks kasutada kallist ja hea kvaliteediga vett. See võib tekitada suvekuudel märkimisväärse lisakulu kastmisvee eest. [3] Väga mõistlik on kastmisveeks kasutada vihmavett, sest Eestis ületavad sademed auramise. Kõige kasulikum oleks vett koguda mingisugustesse mahtitesse, kuid vee kogumiseks on mitmeid teisi võimalusi. Maja projekteerimisel ja vundamendi tegemisel unustatakse sageli ära drenaaz. Maja vundamendi pikaealisuse jaoks on drenaaz väga oluline, kuid seoses vee hindade olulise kallinemisega on drenaazil tekkimas veel teinegi ning ka väga oluline kasutusotstarve. Rajatud drenaazitorustik aitab koguda vihmavett
annaabi.ee 
