tingimustes jääb taime kasv kuni kahe meetri kõrguseks. Fatsial on väikesed valged õied. Looduses valmivad fatsiale ka marjad. Jaapanis on fatsia väga populaarne aiataim, sest sobivates tingimustes on ta väga kaunis ja tihe põõsas. Fatsia lehed meenutavad välimuselt vahtra lehti. Jaapani fatsia hooldusjuhend Jaapani fatsia vajab kasvamiseks ohtralt vett, kasvuperioodil tuleks jälgida, et muld oleks pidevalt niiske. Kastmiste vahel tuleb teda regulaarselt veega piserdada. Kui Jaapanis kasvab taim õues, siis Eestis võib teda õue viia vaid suveks. Fatsial on suured lehed, mis koguvad väga hästi tolmu. Et taime tervis parem oleks, tuleks regulaarselt lehti niiske lapiga puhastada. Taime tuleks väetada kasvuperioodil paar korda kuus, talvel pole väetist tarvis. Jaapani fatsia kasvutingimused Kasvamiseks vajab fatsia niisket ja jahedat õhku
andurid ette jääda ja neid tuleks liigutada, hiljem tuleb vaadata et andurid oelks samamoodi tagasi pandud, muidu võivad nad hakata valeinfot andma. 2. Taimede kastmiseks kasutataks pihusteid. Taimerite abil antakse signaal arvutivõrku, kust saadetaks signaal edasi pumpadesse.Pumpade abil jõuaks vesi mööda voolikuid pihustitesse. Taimer annaks signaali kui on möödunud piisavalt aega eelmisest kastmisest. Kastmiste vahelist aega tuleks muuta vastavalt istikute suurusele, mis lisaks manuaalset tööd. Taimer on lihtsam variant, kuid samas pole see nii täpne, võib esineda liigniiskust või liigkuivust. 3. Taimede kastmiseks kasutatakse pihusteid. Mobiiltelefoniga helistatakse arvutivõrku, mis on pumpadega ühenduses. Mobiili saab panna automaatselt helistama ning sedasi annab ta automaatselt signaali. Kui pole vaja kasta siis saab helistamise maha võtta
m−m1 V= , valem nr. 3 ρv m - keha mass õhus [ g ] m1 - keha mass vedelikus [ g ] ρv - vedeliku tihedus [ g/cm 3 ] Ebakorrapärase keha tihedus leitakse valemiga nr.1 4.2.1 Kui keha on poorne tuleb see kaaluda kõigepealt õhus ning siis tuleb see kasta, enne vedelikus kaalumist, kuuma vaha sisse. Tegevust tuleb korrata nii kaua, kui kõik poorid on kaetud. Kastmiste vahel tuleks näpu abiga suuremad poorid katta, et vältida vedeliku pooridesse imbumist. Pärast kastmist tuleb leida keha mass koos parafiiniga õhus ning vees. Valemi nr. 3 abil V 1 koos parafiiniga. Parafiini ruumala keha ümber leitakse valemi nr. saab leida keha ruumala 4 abil. m1−m V= , valem nr 4 ρv ρv -parafiini tihedus 0,93 g/cm3
14 Taimi võib istutada ka kevadel, sel juhul hoitakse tütartaimed emataimede juures. Joonis 7. Juurestiku hooldus enne istutamist Istikute vigastatud juured eemaldada, ülejäänud kärpida kuni 15 cm-ni. Joonis 8.Taime istutamine Istutada taim niiviisi, et selle juured on täielikult mullaga kaetud, end mitte puistata seda uute pungadega lehtede jalamile, takistab nende arenemist. 6. Maasika istandiku hooldus Hooldus seisneb kastmiste, kobestamises ja umbrohu tõrjes ning võsundite eemaldamises kui tütartaimi ei vajata. Kasta 1-2 korda nädalas vastavalt vajadusele. Umbrohud hävitada. Maasikate vahele istutada küüslauku see aitab maasikatest kahjureid eemal hoida. Viimastel aastatel soovitatakse lehed maha niita, mis aitab taimi haigustest vabana hoida. Niita tuleks kohe pärast saagi koristust. Suurtes istandikes ei tule see eriti mõeldav. Samas on jälle teine probleem seoses sellega, et lehtede
Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40. eluaastani, andes kuni 50 vilja aastas. Vili on piklik kupar, pärast töötlemist on ta 12-35 sentimeetrit pikk ja 0,5-0,9 sentimeetrit jäme. Viljad korjatakse poolvalminult, kui nad kollakaks tõmbuvad. Tähtis on viljade töötlemine, umbes kuu aega kestev kääritamisprotseduur, mis eri maades toimub mõneti erinevalt. Madagaskaril näiteks kastetakse vilju korduvalt umbes 60 kraadi temperatuurini soojendatud vette, kastmiste vahel laotatakse kuprad mõneks tunniks päikese kätte kuivama. Töödeldud, tugevasti kokku tõmbunud kuprad on hea aroomiga, tumepruunid kuni mustad, nende pinnale võivad ilmuda nõeljad vanillikristallid. Peamist toimeainet, glükosiid-vanilliini on töödeldud kupardes, vanillikepikestes ehk vanillis 1,5-3%. Maailmaturul tuntakse vanillisorte tootmismaade järgi, parimaks peetakse mehhiko vanilli, mille
Veetarvet on võimalik arvutada ka päevade kaupa ET= k*PET mm, kus k on bioloogiline tegur. 15. Kastmisreziimi põhinäitajate (kastmisnorm, niisutusnorm. kastmisajad) iseloomustus ja praktiline sisu. Orienteeruvad kastmisnormid on määratud keskmiste mulla omaduste järgi. Neist lähtutakse niisutussüsteemide projekteerimisel. Ühekordse kastmisega antavat kogust nimetatakse kastmisnormiks. Mida kuivem on aasta, seda rohkem kordi tuleb kasta. Korrutades kastmisnormi kastmiste arvuga, saame aasta niisutuseks vajaliku veekoguse, mida nimetatakse niisutusnormiks. Niisutusnorm M= n*m (mm) või m³/ ha. M= niisutusnorm, n = kastmiskordade arv m= kastmisnorm mm või m³/ ha. Kastmist tuleb alustada siis, kui mulla niiskus on langenud lubatava alampiirini, järelikult tuleb jälgida mulla niiskusolusid. Tänapäeval hinnatakse niiskust visuaalselt, instrumentaalselt või arvutuslikult. Visuaalne meetod on kõige lihtsam, aga ka kõige ebatäpsem, kastmisega kiputakse
annaabi.ee 
