On tervis. J:on noorus.) 3) Tagajärje jaatus on mittekehtiv moodus (ik fallacy of affirming the consequent): Ei saa tõsikindlalt järeldada tagajärje jaatamisest aluse jaatamist. Arutluse tõesed eeldused ei garanteeri sel juhul tõsikindlat järeldust. Kui p, siis q. On q. Järelikult ??? (kes teab ...). q võib ilmneda ka mingil muu alusega. Nt: Kui vihma sajab, siis on tänav märg. Tänav on märg. J:? Vo sadaski vihma, aga vo sõitis nt kastmisauto. p ja q võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed väited. Tähistame positiivsed väited: A, B. Saame neli mittetoimivat valemit: (A B) & B ? (¬A B) & B ? (A ¬B) & ¬B ? (¬A ¬B) & ¬B ? 24_fl_vi-x 4) Aluse eitus on mittekehtiv moodus (ik fallacy of denying the antecedent): Ei saa tõsikindlalt järeldada tagajärje eitamist aluse eitamisest
Tänav on märg. Järelikult sajab vihma”. Tingiv eeldus väidab, et vihmasajuga kaasneb see, et tänav on märg. Kategooriline eeldus väidab, et tänav ongi märg. Kas neist eeldustest tuleneb paratamatult, et vihma sadas? Ei, sest esimene eeldus ei väida, et vihma sajab, vaid väidab selle kohta, mis juhtub, kui vihma sajab. Tänav võib märjaks saada erinevatel asjaoludel. Võib-olla sajabki vihma, aga võib-olla hoopis ujutas selle korraks üle jõgi või sõidab sellel kastmisauto. Siin on oluline, et tingiv eeldus määrab paratamatult, mis juhtub tagajärjega, kui alus on tõene, ent ei ütle, mis juhtub alusega siis, kui tagajärg on tõene. Kahe eelduse tõesus ei taga, et tõene on ka tingiva eelduse alus, mis on samas ka süllogismi lõppjäreldus. Kuna eelduste tõesus ei taga süllogismi lõppjärelduse tõesust, siis see süllogism ei kehti. 4) Aluse eitus (denying the antecedent) on mittekehtiv moodus ja seda tähistatakse DA. Aluse
Tänav on märg. Järelikult sajab vihma". Tingiv eeldus väidab, et vihmasajuga kaasneb see, et tänav on märg. Kategooriline eeldus väidab, et tänav ongi märg. Kas neist eeldustest tuleneb paratamatult, et vihma sadas? Ei, sest esimene eeldus ei väida, et vihma sajab, vaid väidab selle kohta, mis juhtub, kui vihma sajab. Tänav võib märjaks saada erinevatel asjaoludel. Võib-olla sajabki vihma, aga võib-olla hoopis ujutas selle korraks üle jõgi või sõidab sellel kastmisauto. Siin on oluline, et tingiv eeldus määrab paratamatult, mis juhtub tagajärjega, kui alus on tõene, ent ei ütle, mis juhtub alusega siis, kui tagajärg on tõene. Kahe eelduse tõesus ei taga, et tõene on ka tingiva eelduse alus, mis on samas ka süllogismi lõppjäreldus. Kuna eelduste tõesus ei taga süllogismi lõppjärelduse tõesust, siis see süllogism ei kehti. 4) Aluse eitus (denying the antecedent) on mittekehtiv moodus ja seda tähistatakse DA. Aluse
annaabi.ee 
