· lülipuit-(tumedam keskosa)koosneb surnud puidurakkudest, kirsipuu, tamm, jalaks jne. · aastarõngas- LÕIKED · kärpimislõige 1 aastase oksa lühendamine sobiva külgpunga pealt, sellega tagatakse oksa harunemine ja alumiste külgpungade puhkemine. Vastakute pungadega taime kärpimislõige tehakse risti oksaga (kui tahetakse vältida kahvelharude teket, võib näiteks vahtral ja hobu- kastanil sisemise punga ära murda · noorenduslõige- kärpimine külgoksani(jämedama oksa eemaldamine peenema küljest). · Harvenduslõige- võrast oksa välja lõikamine mööda oksaringi(tüveni),(peenema oksa eemaldamine jämedama küljest). IDANEMINE JA KASV · idujuur- on peajuure alge seemnes. See areneb ja väljub idanemise käigus seemnest esimesena. · Iduvars- · idupung-sellest areneb võrse
moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas.
valmistamisel. Kastanipuus leiduvaid tanniine kasutatakse naha parkimiseks. Kastanipuid on rohkem kui 100 liiki. Mõned liigid kasvatavad lehevarte kõrval kahest või kolmest kastanist koosneva kobara. Üksik kastanipuu hakkab vilja kandma 25-30 aasta vanuselt, üksteise lähedale istutatud puudel võib see aga võtta 40-60 aastat aega. Kastanid paiknevad ogalises viljakestas ehk kastanikoores, milles on tavaliselt 3 kolmnurkset kastanit. Igal kastanil on krimpsus koorekarva tuum, mida katab õhuke pruun kest. Kastanit katab tugev, mittesöödav punakaspruun kest. Aretatud kastanisortidel on kastanikoore sees ainult üks tuum (mitte 3 nagu tavalistel), see on mahlasem ja maitsvam. Prantsuse keeles on nende suurte ja maitsvate kastanite nimetus marron, tavaliste kastanite nimetus châtaigne. Eestis kasvab hobukastan, mille viljad söögiks ei kõlba. Söögi- ehk vääriskastan ei ole hobukastaniga suguluses.
annaabi.ee 
