Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on mõhnastikud Kassinurmes, Kukemetsas, Saarel, Toljasel jm. Voorte lagedesse on sageli lõikunud kohalike jääpaisjärvede ülevooluorud, millest sügavaim on Kudina org (26 m). Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved. Nad on sageli üsna sügavad, näiteks Saadjärv kuni 25 m. Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv
Talviti on väga hea käia Kuremaa tervisekeskuses, sest siis on avatud ka bassein lisaks muudele tegevustele. Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed, Laiuse voore puhkekoht, Kassinurme hiis, Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Tooma looduskaitseala keskuses. Rajatud on ka Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht [3]. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal [3]. 11 8. KUIDAS MINNA EDASI? Minu arvates võiks rohkem tähelepanu pöörata teede korrashoiule, sest need on väga auklikud ja kahjustavad ka sõidukeid. Talveperioodil võiks teed rohkem puhtad olla ning vältida libedust, sest väga ohtlik on kõndida jäisel teel. Samuti võiks Jõgeva linn olla rohkem valgustatud. Tänavavalgustus on olemas, aga lampe põlema ei panda ja väga
piknikukohad Kuremaa supelrand ja puhkeala ning Kassinurme hiis, kuhu on paigaldatud katusealused pingid ja lauad, infostendid, biokäimla ning ette valmistatud lõkkeplats. Lisaks asuvad vallas Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Toomal looduskaitseala keskuses. Rajatud on Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht. Planeeritud on vaatetorni rajamine Kärde mäele. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal. Tulevikus on kavas pikendada Kuremaa terviserada looduse õpperajaga Laiuse metsas. MTÜ Lauluväljaku Arenduse Selts eestvõtmisel rajatakse terviserada Siimusti metsa. (Ibid., lk27) Kui turismide arv peaks mingil põhjusel massiliselt suurenema, on oht, et Jõgevamaa puutumatu loodusega kohad kaovad. Samuti suurema liiklustiheduse korral on saastumine suurem. Hetkel selles aga probleemi näha ei ole, kuna turistidele on loodud eraldi alad, kus nad saavad aega veeta
Mõnes sügavamas lohus võib vihmasel suvel olla ka vett. Nõlvades esineb ka mitmesuguse sügavusega põikorgusid, mis võivad olla puhandanud voore isegi jalamini. Säärase puhandusoru läbib Amme jõgi Luual. Rohkem on aga lühikesi pinnavete uuristatud jäärakuid. Voorestiku servaaladel (läänes Siimustis ja idas Vasseveres, Sirguveres, Vedul, Kukemetsas) on liiva- kruusaküngastega mõhnastikke ja mitu oosi (Luual, Tarakveres). Mitmes kohas (Voorel Kalliveres, Kudinal, Kassinurmes) leidub voore jalamil allika- e nõrglubjalasundeid, mõnes kohas on voortevahelistes nõgudes ka järvelupja (Arold 2008). 5 3.4. Veestik Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus, mida võib pidada Vooremaa kõige tüüpilisemaks osaks. Suurvoorte vahel helgivad siin järved ning rohetavad niidud ja metsad.
annaabi.ee 
