kapparilised Rohttaimed, harva poolpõõsad, sisaldavad sinepiõli Lehed vahelduvad, sageli kõrvakestega, abilehti pole Õiekate kaheli, neljatine *K2+2 C4 A4+2 G(2) vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili Suure seemneproduktsiooniga Selts kassinaerilaadsed - Malvales Peamiselt puittaimed troopikas ja subtroopikas -tähtkarvad, soomuskarvad, limarakud ja –käigud -sõrmjalt roodunud terved või lõhestunud lehed -tolmukaid palju, kimpudena Peamised sugukonnad: kassinaerilised, kuldkannilised, näsiniinelised, kaksiktiibviljakulised Sugukond kassinaerilised – Malvaceae 3000 liiki Nüüd kuuluvad siia ka sugukonnad pärnalised, villapuulised, haisupuulised: balsapuu, kakaopuu, koolapähklipuu, durianipuu Sugukonna tuumrühm on Malvaceae s.str – perekonnad kassinaeris, puuvillapõõsas, rooshibisk Esineb välistupp Tolmukaniidid toruks kokku kasvanud Kupar või jaguvili Sugukond kuldkannilised Cistaceae kuldkann Helianthemum
Seen moodustab juure ümber tihedalt põiminud hüüfide kihi –mantli, millest lähtuvad hüüfidmulda. Juurerakkude vahele tungivad hüüfid moodustavad keeruka võrgustiku –Hartigi võrgustiku. Üldjuhul ei sisene hüüfid taimerakku. Seened: kand-ja kottseenederinevad rühmad. Peremeestaimed: paljas-ja katteseemnetaimed Osaleb üle 6000 seeneliigi Peremeestaim: männilised, pöögilised, kaselisedjt; kassinaerilised, roosõielised, imelillelised, tatralised jt Esinebboreaalsetes okas-ja segametsades, paiguti ka ekvatoriaalsetes vihmametsades Tekkinud korduvalt nii taimede kui seente evolutsiooni käigus Trühvlid -ektomükoriisa moodustajad Mütseelvõib ulatuda mitme meetri kaugusele, imeda mullalahusest vett ja mineraalaineid. Erinevalt taimejuurest on hüüfid võimelised omastama ka aminohappeid ja kätte saama fosforit kivimitest.
toimega (sulfofuran) ja aitavad kaalu langetada o Mädarõigas, kaalikas, redis o Raps (õlikaalikas) Brassica napus ssp. Näpus o Wasabia japonica - Jaapani vasabi Selts Malvales kassinaerilaadsed Enamasti puud Tihti esinevad pikad hargnevad karvad ja limaga täidetud õõnsused mitmesugustes kudedes. Lehed sageli suured, sõrmroodsed, hõlmised või lõhised, vahelduvad. Sug. Malvaceae kassinaerilised o Lehed: sageli suured, sõrmroodsed, hõlmised või lõhised, vahelduvad Õied: tihti välistupega (moodustub kõrglehtedest) Õiekate: viietine, Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas) või puudub Tolmukaid: tavaliselt palju, niidid kokkukasvanud sambaks Viljad: kupar või jaguvili Puuvillapõõsas - Gossypium hirsutum Tilia cordata h. Pärn Hibisk
annaabi.ee 
