ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve- raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega
portreed paistavad silma karakteri kujutamise oskuse poolest (nt. Isa Portree, Adamson-Ericu portree, V.Karruse portree). Figuraalkompositsioonides ilmnes kunstnikule omane terviklik vormikäsitlus (Kalurid, Sportlane, Viiuldaja, Tütarlaps kassiga). Eskel on teinud ka hulgaliselt monumente :E.Vilde JA A.Adamsoni monumendid Tallinnas. Kunstnik on teinud ka mitmeid hauamonumente nii Tallinnas kui ka Moskvas. Viimastest väärib esiletõstmist koos abikaasa Jutaga loodud kirjanik Lev Kassili hauasammas Novodevitšje kalmistul Moskvas. Eskel oli abielus skulptor Juta Eskeliga, kes oli samuti skulptor. Ta õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (TRTKI), kuid poliitilistel põhjustel lõputunnistust ei saanud. Seevastu on ta kogu elu töötanud vabakutselise kunstnikuna ning on ka Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema tuntumad tööd on: "Piia" (kips, 1958) "Lapsed" (keraamika, 1959) "Ema" (šamott, 1963)
sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve-raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega
annaabi.ee 
