asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. (4) Kui esimese astme kohus on otsusega lahendanud mitu nõuet, millest mõnes tuleb menetlus lõpetada või hagi läbi vaatamata jätta, lahendab ringkonnakohus asja täies ulatuses otsusega. 37. Kassatsioonimenetlus Riigikohtus Kassatsioonimenetlus on riigi kõrgeima kohtu Riigikohtu põhimenetlus. Koos kassatsioonkaebusega on võimalik vaidlustada ka neid kohtumäärusi, mis eraldi võetult määruskaebe korras vaidlustatavad ei ole. Kassatsioon on apellatsiooniga sarnane selles osas, et tegemist on kaebusega jõustumata kohtulahendi peale, mis takistab kohtuotsuse jõustumist. Erinevalt apellatsioonist aga on kassatsiooni puhul tegemist osalise kohtukaebusega selles mõttes, et kassatsiooni korras on võimalik kaevata juhul, kui ringkonnakohus on
suurust võib mõjutada asjaolu, kui teised tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal olemas olnud tagatised on vähenenud (otsuse p-d 14−18), kuid mitte võlausaldaja võimalik tagatise andja tagasinõuet kahjustav käitumine teistest tagatistest loobumisel. Küll tähendab AÕS § 279 lg 7 võimalik mittekohaldamine (vt otsuse p 17) seda, et hagejal ei ole alust tugineda ka VÕS § 69 lg-le 7. 62/67 - 23. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebusega, et maakohtu otsus ei saanud olla kõrvalnõuete osas kostja jaoks üllatav. - Hageja on menetlusdokumentides seadnud kostja intressi- ja viivisearvestuse kahtluse alla. Juba 1. veebruari 2012 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et laenumaksete aruanded ei sisalda arvestusperioodi, intressimäära, intressimäära muutusi ja nõude sissenõutavaks muutumise aega (I kd, tl 154 jj). 25. aprillil 2012 toimunud eelistungil on maakohus kostjale
Kassatsioonimenetluse esemesse saavad kuuluda vaid kaebuses konkretiseeritud õigusrikkumised, sellesse ei kuulu uurija tegevuse otstarbekuse hindamine. Kui esimese astme kohtu otsus on läbi vaadatud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi menetlusesemeks üksnes ringkonnakohtu otsuse õiguslik külg, mitte aga esimese astme kohtu otsus. Kassatsioonimenetlus on riigi kõrgeima kohtu Riigikohtu põhimenetlus. Koos kassatsioonkaebusega on võimalik vaidlustada ka neid kohtumäärusi, mis eraldi võetudlt määruskaebe korras vaidlustatavad ei ole. Kassatsioon on apellatsiooniga sarnane selles osas, et tegemist on kaebusega jõustumata kohtulahendi peale, mis takistab kohtuotsuse jõustumist. Erinevalt apellatsioonist aga on kassatsiooni puhul tegemist osalise kohtukaebusega selles mõttes, et kassatsiooni korras on võimalik kaevata juhul, kui ringkonnakohus on materiaalõigust ebaõigest kohaldanud või oluliselt rikkunud
annaabi.ee 
