tasustamine, puhkus, töö ja puhkeaeg). Menetlusõigusnormid ei reguleeri vahetult ühiskondlikke suhteid, vaid sätestavad materiaalsuhetes tekkinud vaidluste lahendamise korra: · Tsiviilmenetlusõigus on kõik eraõiguslikud vaidlused(kohtutegevuse korraldamine, protsessi osalised tõendid, tõendamine, menetlus nii esimese astme kohtus kui apellatsiooni ning kassatsioonikohtus(=riigikohus)). · Haldusmenetlus reguleerib avalikõiguslikke vaidlusi. · Kriminaalmenetlus reguleerib, kuidas määrata karistusi, ülesandeks on kuritegevuse täielik avastamine, objektiks on kuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, kus pooled on omavahel seotud õiguste ja kohustuste kaudu.
22 Ka CCJE rõhutab, et kohtunikul peaks olema tema vastu suunatud distsiplinaarasja arutamisel sarnased õigused Euroopa inimõigus- te kaitse konventsiooni art-s 6.1 sätestatuga. CCJE arvamus nr 3 (2002) (viide 16), p 69. 23 Õiguskantsleri 2003.2004. aasta tegevuse ülevaade. Tallinn: Õiguskantsleri Kantselei 2004. 24 La responsabilité des juges. Pariis 2005, p III C: Les contours de la faute disciplinaire. Kättesaadav Prantsuse Kassatsioonikohtus. 25 Karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364; 2006, 7, 42), § 311. &$ JURIDICA III/2006 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann tada kohtuniku sõltumatust, kohtuotsuse järelevalve peaks eelkõige toimima edasikaebemenetluse
4) nähtusena subjektiivsel, inimese psüühika tasandil olustik, mille puhul üks kohtunik tunneb ise end olevat sõltuva teise, näiteks kogenuma (autoriteetsema) kohtuniku (kohtunike) poolt rakendatud kvalifikatsioonist ning eriti motivatsioonist. Lühidalt - varasemast kohtupraktikast, eriti kõrgema astme kohtute kassatsioonilahenditest. Iga esimese astme kohtunik peab ju arvestama, et korrates varasemat ilmset viga intrigeerib ta taas apellatsioonikaebuse, mis ka taas lahendatakse kassatsioonikohtus sarnaselt varasema juhtumiga või doktrinäärsest või ametlikust selgitusest (lisaks veel kommentaarist või tõlgendusest). Prejudikatiivsest õigusnormist eristab selliseid juhtumeid subjektiivne tunnus ning rakendamise vabatahtlikkus (puudub rakendamise juriidiline kohustus), kuid mingist kaugest analoogiast stare decisis'ega võib teatud juhtudel kõnelda. Eelmise lõigu punktides 1 ja 2 kirjeldatud olustiku tulemusena osutuvad kaks või enam