kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli
Tsunftideks nimetati käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid. Eraldi tsunftid olid näiteks kullasseppadel, rätsepatel, vööseppadel ja paljudel teistel ametimeestel. Skraast kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu. Seltsielu tsunftis Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid nemad ka otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Tsunfi põhikirjas ehk skraas olid kirjas kõik, mis tsunfiliige võis teha ja mida ta ei tohtinud teha. Käsitöö Eestis Tegeleti materialidega, mida oli kege kätte saada. Millega sai tegeleda Eestis > I. Hülgerasva keetmine II. Kanepi punumine III. Paekivi raiumine IV. Telliskivi põletamine V. Õlle pruulimine VI. Klaasi puhumine VII. Puidu töötlemine VIII. Jne, jne, jne.. Käsitööameti õppimine
valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Linnas elu oli erinev. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse
valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Linnas elu oli erinev. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse
ühendusena, mille üheks ülesandeks oli hansatraditsiooni säilitamine. Erinevalt Tallinna gildidest, mis 1920. aastal riigikogus vastu võetud seaduse alusel likvideeriti, jäi Mustpeade vennaskond alles, mis teeb Mustpeade vennaskonnast ainukese ühenduse, mis keskajast siiamaani püsima on jäänud. Vennaskond oli enne Teist maailmasõda valdavalt eestisakslaste organisatsioon. Veel vennaskonna viimases (1938. aastal) Tallinnas vastu võetud skraas on sätestatud, et vennaskonna liikmeks võib võtta ,,iga laitmatute eluviisidega saksa kaupmehe, kes on vähemalt 18-aastane". Vennaskonna sulgemise otsuse vormistasid tollased Eesti NSV võimud 1940 aasta augustis. Mustpead ise üritasid vennaskonda viimase võimaluseni kodulinnas elus hoida. 1961. aastal registreeriti Mustpeade vennaskond Saksamaal ametlikult Tallinnas tegutsenud vennaskonna õigusjärglasena ,,Tallinnast pärit Mustpeade vennaskonna" nime all.
kvaliteeti. Tsunfti liikmete õigused ja kohustused olid fikseeritud tsunfti põhikirja skraaga. Keskajal oli reklaam ja konkurents keelatud ning kasutatavad töövõtted fikseeritud. Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud. Tsunftide katuseorganisatsioon gild ühendas mitmeid tsunfte. Gildi eesotsas oli oldermann. Meistriks saamine oli alates 13. Sajandist raskendatud ning oli fikseeritud skraas. Meistriks saamiseks tuli läbida õpipoisi ja selli etapp. Õpipoisiks saadi juhul, kui pärineti kristlikus abielust ning oldi ausate vanemate laps. Õpipoisi õpiaeg oli 2-12 aastat ning ta osales abitöödel. Tema vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, süüa andis meister. Ühel meistril oli tavaliselt 2 õpipoissi. Selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming. Igal meistril oli tavaliselt 2 selli, kelle tööpäev oli 14-16 tundi pikk. Vabad olid pühapäevad ja usupühad.
milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann 4 · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi
ülesandeid. Tsunftil oli ka oma kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik. Linna seisukohalt oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka nagu seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea oma liikmete käitumise eest. Teatud pühade ja tähtpäevade puhul toimusid tsunfti kokkutulekud- joodud. Tavaliselt oli skraas ette nähtud trahv purju joomise, teiste solvamise, ebaväärika käitumise , paludes tsunftides aga ka sobimatus riietuses peole kohale ilmumise eest. Kui tsunftivanem andis käsu koju minna, tuli seltskonnast vastuvaieldamatult lahkuda. Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu ehk siis tsunftiväliste käsitööliste vastu. Näiteks alalisi tülisid tekkis ka sellestki ,et aadlike majades elasid
kaitsepühak ja sellele pühendatud kabel või altar kirikus. Tsunfti liikmed tähistasid koos usupühasid, võtsid osa rongkäikudest ja käisid ühisel jumalateenistusel. Suurtes vabaõhuetendustes müsteeriumides usaldati tsunftidele teatud stseenide esitamine ja selleks vajalike kostüümide ning kulisside valmistamine. Kutseühing oli ühtlasi vastastikuse abi ühing. Tsunfti reeglid olid kirja pandud põhikirjas ehk skraas. Skraa nägi ette ka uute kösitööliste ettevalmistamise korra. Õpipoisiks võetud nooruk pidi olema sündinud ,,kristlikust abielust ja ausatest vanematest." Õpiaeg olenes õpitava eriala keerukusest, lihtsamatel käsitööaladel piisas 2-3 aastast, keerukamatel 10-12 aastat. Meistritele meeldis pikk õpiaeg, sest see võimaldas neil kaua kasutada noormehe tööjõudu. Õpipoisi isa maksis õpetuse eest ja hoolitses, et poisil oleksid korralikud riided seljas ja kingad jalas
Kõik meistrid silmitsesid seda hoolega. Kui meistritöö vastu võeti, siis tegi uus meister veel samal päeval kogu tsunftile peo. "Siis kutsutakse kokku tsunftihärrad, meistrid ja sellid koos naiste ja tütardega, milleks tema (meistrikandidaat) peab panema välja kaks korralikku tünni õlut ja piisavalt head veini, ta peab kutsuma kaks linna moosekanti ja kostitama nii, et härrased ja tsunft ei tunneks end solvatuna. Iga meister võib tuua endaga kaasa ühe külalise." - seisab skraas. Kõik need katsumused läbi teinud, saab sellist meister, auväärt inimene. Meistri tiitel jääb talle igaveseks, ükskõik kus ta ka ei viibiks. Keskajal töötas Tallinnas rohkesti meistreid teistest linnadest ja maadest, mõned siinsed meistrid pälvisid aga kuulsuse terves Euroopas. 6 Gildid Ühest küljest muutusid linnad keskusteks, kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid
seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade töövõimaluste eest, ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu. Kuigi tsunftikorral oli
kaupmehed kõik Tallinna kulla ja hõbeda sel moel ära pidid vedama. Nagu 1786. ja 1811.a. eri skraadest võib järeldada, kuulus köösneritööde hulka metslooma- rebase-, karu-, hundi-, ilvese- oravanaha parkimine ja sellest karusnahatoodete valmistamine. Lambanaha parkimine ning talukasukate õmblemine tuli jätta eeslinnade elanikele ja teistele mittesakslastele. Tsunfti pääsemise otsustas proovitöö, millega meistrikandidaat pidi tõestama oma pädevust. 1453. aasta skraas seati tingimuseks nelja köösneritoote laitmatu valmistamine, nagu kasukavooder oravanaha kõhupooltest, kasukavooder oravanaha seljapooltest, vooder hallipunakirjust oravanahast ja lõpuks lambanahkne naistekasukas linnastiilis. Oldermann või tsunft pidi meistrikandidaadile kindlustama 5 timmerit (1 timmer= 40 tk) oravanahku ja 3 dekkerit (1 dekker = 10 tk) lambanahku, kusjuures valmistöö sai sellele, kelle materjalist see oli tehtud
seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade töövõimaluste eest, ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu. Kuigi tsunftikorral oli
seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade töövõimaluste eest, ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu. Kuigi tsunftikorral oli
Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade töövõimaluste eest, ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu
4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa tsunftidesse (ühe käsitööeriala meistreid ühendav organisatsioon) ja gildidesse (kaupmehi ühendav organisatsioon; ka sarnaste käsitööerialade tsunftide katusorganisatsioon). Tsunftid ja gildid tegutsesid omavalitsuslike erialaühendustena, mille tegevust reguleeris rae poolt kinnitatud põhikiri skraa. Skraas fikseeriti tsunftide liikmete õigused ja kohustused. Tsunfti ülesandeks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki, kontrollida toodete kvaliteeti. Reklaam ja tsunftisisene konkurents olid keelatud, kasutatavad töövõtted olid fikseeritud ja seaduste rikkumine tõi enesega kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise. Kõige selle tõttu käsitöömeister rikkaks küll ei saanud, aga elas seisusekohaselt ära
Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa tsunftidesse (ühe käsitööeriala meistreid ühendav organisatsioon) ja gildidesse (kaupmehi ühendav organisatsioon; ka sarnaste käsitööerialade tsunftide katusorganisatsioon). Tsunftid ja gildid tegutsesid omavalitsuslike erialaühendustena, mille tegevust reguleeris rae poolt kinnitatud põhikiri skraa. Skraas fikseeriti tsunftide liikmete õigused ja kohustused. Tsunfti ülesandeks oli kaitsta oma liikmete Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki, kontrollida toodete kvaliteeti. Reklaam ja tsunftisisene konkurents olid keelatud, kasutatavad töövõtted olid fikseeritud ja seaduste rikkumine tõi enesega kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise. Kõige selle
ühtlasi soodustasid tootmis vahendite konsentreerumist. (2) Manufaktuursel tööjaotusel põhinev tööstusettevõtte. Monopol - Ainuõigus, mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus. Võib kuuluda riigile või üksik isikule. Pudeldamine - süsiniku vaese terase tootmine malmist erilises leekahajus (pudelahjus). Tsunfti kord takkistas ettevõtlikust ja uute kasutusele võttu kuna selle põhikirjas skraas olid ette näidatud kõik töövahendid ja tegutsemisviisid. See võttis meistritelt ära võimalusele kasutata uusi ja paremaid tööriistu või tööautamatiseerimist. Manufaktuurides töötasid palgatöölised, kes olid spetsialiseerunud väga kitsale osale toote valmistamise protseduurid. See kiirendas toote valmimist ja suurendas tootlikust. 19.sajandi teaduse ja tehnika saavutused, mis on kasutuses tänapäevani:
Skraades kehtestati nõuded sellile, kes taotles meistriks saamist ja tsunfti vastuvõtmist. Meistriks püüdleja pidi põlvnema vabadest ja abielus vanematest; aasta jooksul kohapeal teeninud ja väljendanud soovi liitumiseks 3. koosolekul; teenistuskirja esitamine. Kui sünnipära ja varandusega olid asjad korras, tuli tsunftimeistritele tõendada oma oskusi. Pärast proovitöö vastuvõtmist tuli tulevasel meistril tasuda veel tsunfti astumise maks ja oma tsunftivendi kostitada. Mõnes skraas on määratud summa, mis tuli söömingule kulutada, teistes toidained (paar vaati õlut, sink ja oinas). Kullasepp pidi Tallinnas kostitamisele kulutama 10 marka. Paljude jaoks see polnud taskukohane, meistriks pürgija pidi olema jõukas mees. Sisseastumismaksust olid vabastatud sellid, kes abiellusid kohaliku meistri lese või tütrega ja meistripojad. Peale tsunftivastuvõtmist peab isik saama kodanikuks. Skraades määrati kindlaks mitu
annaabi.ee 
