Rannikumadalik on poolsaarte ja lahtede rohke, millest suuremad on loode-kagusuunalise orientatsiooniga Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar ning neid eraldavad Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht. Lahed on vahelduva põhjareljeefiga, üldiselt sügavad ja neis paikneb rohkesti karisid, loodusid ja saari. Pärispea poolsaarel paiknev Purekkari neem on Eesti mandriosa põhjapoolne äärmuspunkt. Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem, Kasispea lood. Rannikumadalikul esineb mitmesuguseid rannamoodustusi: rannavalle ja terrasse, mille vahele on kujunenud kitsad nn ribasood. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Pudisoo ümbruses. Hästi on jälgitavad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere rannamoodustised. Rannikumadaliku lõunapiirile, klindijalamile on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis loovad erilised tingimused pangametsade kasvuks
arhitektuurimälestisi. http://www.lahemaa.ee/?id=670 Lahemaa rahvuspark jaguneb kolmeks: 1. Loodusreservaat: 0,1 territooriumist, Esku ja Remnispea, seal pole inimeste viibimine lubatud, reservaadid on tähistatud 2. Sihtkaitsevöönd: 18% pindalast, ei toimu majandustegevust, võib viibida, korjata marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07) 3. Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu
mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas, kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu, Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju. 3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on
30418 4900157-1Kasepää 58.79479126.959888 30418 Kasepää vald 30419 4900158-1Kasepää 58.79463126.959806 30419 Kasepää vald 27436 7400197-1Kasesoo 58.39573022.318288 27436 Lääne-Saare vald 27437 7400196-1Kasesoo 58.39622422.316317 27437 Lääne-Saare vald 20704 4400232-1Kasevälja 59.08568527.316608 20704 Iisaku vald 20705 4400231-1Kasevälja 59.08580127.316963 20705 Iisaku vald 5544 34001-1 Kasispea 59.59953125.761052 5544 Kuusalu vald 5545 34002-1 Kasispea 59.59914425.759757 5545 Kuusalu vald 128829 34004-1 Kasispea kü59.60318425.767509 128829 Kuusalu vald 128830 34003-1 Kasispea kü59.60270725.766618 128830 Kuusalu vald 26629 6700250-1Kaske 58.41985124.348913 26629 Audru vald 28645 6700251-1Kaske 58.41963324.349939 28645 Audru vald 24088 3700072-1Kassari 58.78911422
28 4.11 0.37 4 FPO Pärispea 5.6 5.38 0.69 6.3 FPO Tilgu 4.4 4.22 0.42 7.4 FPO Kaberneeme 4.4 4.22 0.42 6 FPO Paldiski lossimiskoht 4.3 4.13 0.39 2 FPO Kadapiku (Virve k) 4.4 4.22 0.63 6 FPO Vihasoo 4.4 4.22 0.42 7.4 FPO Kasispea 4.55 4.37 0.54 6 FPO Ristna 4.3 4.13 0.36 6 FPO Lohusalu 4.3 4.13 0.36 4 FPO Leppneeme 4.95 4.75 0.73 11 FPO Vääna-Jõesuu 3.85 3.7 0.35 6 FPO Turbuneeme 5.26 5.05 0.7 5 FPO Loksa Kalurite lossimiskoht 4.4 4.22 0
annaabi.ee 
