sissetulekud kiriku maavaldustest. Kõrgkeskajal ja kohati hiliskeskajal oli probleeme vaimulikkonna lõtvade elukommetega. Arenesid välja sellevastased uued ordud Vaimulike riietrus Rooma katoliku preestri peakatteks oli barett. Kõrgema vaimuliku peakatteks oli mitra ja paavsti peakatteks oli tiaara. Kõigil neil peakatetel olid erinevad tähendused ja sümbolid. Paavsti oma oli loomulikult kõige uhkem ja preestri oma kõige kasinam. Mitra oli liturgiline peakate, mida kandsid paavst, kardinalid, peapiiskopid ja piiskopid ning eriloaga mõned abtid. See oli nende võimu sümboliks. Sutaan oli katoliku vaimuliku igapäevane rõivas, maani ulatuv pikk-kuub. Sutaan oli rõivas, mis näitas, et selle kandja elu oli pühendatud kirikule see oli ka vaimuliku tunnuseks. Paavst kannab tavaliselt valget, piiskop purpurset ja madalamad vaimulikud musta sutaani. Alba oli kandadeni ulatuv valge vaimulikurüüst linane tuunika
mis võimaldavad lapsel saada piisavalt uusi kogemusi ümbritsevast ja mängida (Tuuling 2008:7-8). Mängukeskkonna loomine on laste mängumaailma loomisel väga oluline tingimus. Lapse mängumaailmas peab olema palju erinevat ja mitmekesist mängumaterjali. Seal peaks olema nii suurt kui väikest mängumaterjali, samuti mänguvahendeid toas ja õues mängimiseks (Ugaste 2005:162). Mida vaesem on mängunurk, seda kasinam on lapse sõnavara. Kuid kindlasti ei tohiks see olla üle kuhjatud, eriti kallitest mänguasjadest. Tegevus ja mäng pakuvad iga päev uusi arusaamu ning mõisteid. Maalaps leiab koduümbruse loodusest tuhandeid mängukanne. Neli seina ei anna lapsele ei mõisteid ega mänge. Loodus jääb kõige paremaks klassitoaks. Maalapsele algab kodutunne juba kaugel pilvepiiril paistva kodumetsaga. Suurlinn tapab koduhinge ja-vaimu (Niiberg&Linnas 2007:14).'
oleva rahvuse mineviku suuri sündmusi. Romaani peamine sündmus just Karl Suure ja kristlaste võitlus teiseusuliste vastu. Germaanlastel suure rahvarände teema. Armastuse teema tuleb niblaulus sisse, arvatakse rüütliromaanide mõju, mis oli tugevasti armastuse teema sisse toonud. Hispaanlaste kangelaslaul ,,Laul minu Cidist". 12. saj keskelt algkäsikiri. Meie tunneme 14. saj pärit käsikirja järgi. Eepiline materjal hispaanias kõvasti kasinam. Erinevus suur on see, et ajaline distants sündmuse ja käsitluse vahel on väikse. Sellest tuleb, et antakse realistlikult edasi ja midagi fantastilist eriti ei ole. cid isand araabia keeles. Hüüdnimi hispaanlaste kangelasele. Gastiilia kuninga teenistuses. 11. saj-l ei olnud rahvustunnet veel arenenud. Cid oli ka erinevate valitsejate teenistuses. Teoses siiski vaid hispaanlaste kangelane. Võrreldes prantsalste lauluga, ei ole usuline