Viimast tendentsi märgivad mitugi autorit. Suur osa näilikku seisusemuutust taotlevaid eestlasi ei pruukinud aga oma nime saksastamisega vaeva näha, sest nende perekonnanimed olid juba algupäraselt saksakeelsed. Värdnimed on nimed, milles eestikeelsele esiosale on lisatud võõrkeelne järelosis (Saareste II: 9). Leidub eesti-vene seganimesid, kus eesti nime on ametivõimude poolt (eriti nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8). Rohkesti leidub eesti-saksa värdnimesid: Ausberg, Looberg, Õismann, Jahimann, Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9). Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud
Kröönström). Räpinas on vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed (nt Häide > Heidorf, Häidberg jms). Setumaal ja Ruhnus anti perekonnanimed alles 1920. Keelelise kuju poolest on 19.saj võetud nimedest 40–50% eestikeelsed, võõr- ja segakeelseid on ka. Võõrkeelsed olid enamasti saksa nimed, nt Feldmann, Birkenfeld, vähem vene- ja lätikeelseid (vene Šidlovski ja läti Gailit) Segakeelsed on nt Ojaberg, Kasikov, Kirpson. 19.saj oli nimemuutmine harv. Nimed fikseeriti kirikukirjades ja hingeloendites. Samas muudeti halvakõlalisi nimesid (Liederlich, Monstrum, Rott) ning saksastati ja venestati originaalnimesid (Lõhmuspu’st sai Lindenbaum ja Tedder’ist sai Dietrich). Võis juhtuda, et inimesel oli kaks perekonnanime (üks juhtum Lõ- Eestis), kus kirikuõpetaja pani teise nime juurde, aga siis pidi 1918 inimene ise otsustama, mis nime ta valib.
annaabi.ee 
