Kashmiris jäävat lokaalseks sündmuseks. Septembris laienes konflikt teiseks India-Pakistani sõjaks, kuigi sõda ei kuulutatud. Sõda kestis 17 päeva. ÜRO püüdis saavutada relvarahu, kuid Pakistan jäi tõrksaks. India peaminister arvas, et relvarahu võib olla efektiivne vaid siis, kui Pakistan viib India territooriumilt välja "mitte üksnes oma relvajõud, vaid ka infiltraatorid". Kuna Pakistan seda ei teinud, laienes sõjategevus peagi Kashmirist Punjabini. Otsustavat võitu ei saanud kumbki ning sõjategevus lõppes 23. septembril. Mõlema riigi majandus oli sõjas tugevasti kannatanud ja kaitsejõud ränki lööke saanud. Kolmas konflikt India ja Pakistani vahel Sõjalise konflikti alguseks oli. Boyra lahing 22.11.1971, kus Pakistani ja India õhuväed võitlesid Bangladeshi kodusõjas. Detsembri algul loodi India ja Bangladeshi ühine 4 väejuhatus. 5. detsembril teatas I
korduvalt väitnud, et neil pole säärast eesmärki kunagi olnud. Hezbollah'i tsiviiltiib hoiab käigus oma haiglaid, uudisteagentuure ja õppeasutusi. Al-Qaida eesmärk (vastavalt 1998. aasta veebruaris avaldatud bin Ladeni fatwa'le) on võõrvägede lahkumine kõigilt islamimaadelt. Eesmärk ei ole seega üksnes teatud rahvus ja territoorium, vaid pärast võõrvägede lahkumist araabia maadest (sh Iraagist) ja Iisraeli taandumist Palestiinast ka võõrvägede lahkumine Tsetseeniast, Kashmirist ja teistelt islami aladelt seni, kuni kõik need alad on vabastatud, kõik sekulaarsed läänemeelsed valitsejad on kukutatud ning kalifaat taastatud. KOKKUVÕTE Ekraanil lahtiolevas referaadis andsin ülevaate terrorismist üldiselt, rahvusvahelisest terrorismist, natuke terrorismi ajaloost ja arengust, usulisest, sõjalisest terrorismist, terrorirelvadest, terroristidest ja terrorirühmitustest. Töö oli väga huvitav, sest sain palju uusi teadmisi ning
Pärast Suurbritannia ülemvõimu alla minekut (19. sajandil) said peamisteks tegevusaladeks maaviljelus ja karjakasvatus. 3 Pärast Teist maailmasõda tõusis Jammu ja Kashmiri strateegiline tähtsus tunduvalt. India pahempoolsete vaadetega ajakirjanik Vijay Kumar kirjutas 1952. aastal, et Suurbritannia oli huvitatud sellest piirkonnast kui platsdarmist oma mõju laiendamiseks Kesk- ja Lõuna-Aasias. Kashmirist kui strateegilisest tugijalast olid huvitatud ka Nõukogude Liit, keda viimasest eraldas vaid kitsas riba Afganistani, samuti Kashmiriga külgnev Hiina. Pärast India ning Pakistani iseseisvumist hakkasid mõlemad vastsed dominioonid taotlema Jammu ja Kashmiri ühendamist endaga. Maa siseolukord oli keeruline. Maharadza Hari Singh taotles nn. Seisaku (Standstill) kokkuleppe sõlmimist India ja Pakistani valitsustega, mis oleks probleemi lahendamise edasi lükanud