Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ja kasevitsaga magajaid peksmas) ❖ majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenutada Suurest reedest lähemalt ❖ suure reede liturgiline värv on must ❖ suurel reedel kirikukellad ei helise ❖ kirikus ei toimu laulatusi, matuseid ega muid pidulikke talitusi ❖ algristikoguduses peeti igal reedel Jeesuse surma mälestuspäeva Suur reede ja nõidused ❖ nagu ka suurel neljapäeval, oli tähtsal kohal karjanõidus ja üldse igasugune nõidus
käepärast ehitati peamiselt kuusest põranda jaoks trambiti muld kõvaks, mitte ei kasutatud puud üldiselt lage ei olnud suits pääses välja ukse kaudu, kui need olid ehitatud maa sisse seal seisid kümne kaheteistpangene pada, pesuküna, reiepakk ja kiil veetoober asus nurgas Suvekoda Suvekoda SUVEKOJA VANEM VEND PÜSTKODA kuuselattidest kokku pandud koonusetaoline ehitis toestik seoti ülalt kasevitsaga kokku selle keskel paiknes lahtine kolle, mille kohal rippus keedupada vanem nimi on "koda", "kota", "kuala" jne. kadus Eesti mandriosast, kuid säilis Saaremaal õllekeedukohana Püstkoda KASUTATUD KIRJANDUS "Eesti maarahva elust 19. sajandil" http://www.hot.ee/oravale/pystkoda.html http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm http://www.erm.ee/?lang=EST&node=227&parent=202 http://et.wikipedia.org/wiki/Ait http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/hepix/saun
nägin, isa, et see olid sina isa.“ /../ „Võta püksid maha,“ pigistas paps kõvasti kokku surutud hammaste vahelt.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 34-35) Peategelane Erik meenutab üht kõige julmemat pärastlõunast keretäit, mida ta on eales taluma pidanud. See sai alguse sellega, et ta oli näinud tamme otsas istudes, kuidas isa oli lasknud pere kaks koera naabrite kolli kallale. Hiljem süüdistas isa muidugi Erikut. Tol korral oli Erikule määratud 75 lööki kasevitsaga, mis tema arvestamist mööda pidi üsnagi veriseks minema. Enne karistuse kandmist otsustas Erik isale teada anda, et tema teab tõde. Isa aga vihastus veel enam ja Eriku jaoks tundus see keretäis lõputu, kõrvus kumises ja pilt oli kui unes. Hiljem nägi ta vereplekke isegi laes. Inimesed vihastuvad, kuid neile meenutatakse nende vigu.
annaabi.ee 
