kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant. Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba. Kasetriibiku kui hüpiklase tagajäsemed on väga tugevad ning kohastunud hüppamiseks. Lisaks suudab kasetriibik nii ees- kui tagakäpa välimist varvast ronimise hõlbustamiseks teiste varvaste suhtes vastassuunda pöörata. Tihti aetakse teda segamini juttselg-hiirega, kellel pole aga nii pikka saba kui kasehiirel. Lisaks pole kasetriibikul ka lõhestunud ülahuult. 2. Elupaik ja -viis Kasetriibik armastab elupaigana niiskeid tiheda rohttaimestikuga metsaalasid. Enamasti
Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik Imetajad Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselghiire esinemine. Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn.
Puisniidu taimekooslus on metsa ja rohumaa koosluse vahepealne. Ühest küljest oleks nagu niit, aga sarnaneb metsega, sest seal leidub puid-põõsaid.Teiselt aga nagu mets, kuid sarnaneb niiduga,sest metsa kohta paiknevad puud liiga hõredalt. Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide kulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder,metskits, halljänes,rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku,leethiire ja juttselg-hiire esinemine. VEREV KUREREHA Leidub Eestis paiguti.Kasvab kuivadel lubjarikastel muldadel. Valguslembene taim. Kurerehaliste sugukonnast, mitmeaastane. Kasvab puhmikutena, mille kõrgus on 15 kuni 60 cm. Kogu taim pikkade harali karvadega.Lehed sõrmjagused (seitsme- või rohkemaharulised) ja sügisel värvuvad tihti veripunaseks. Kroonlehed üle 1 cm pikad, punased, pügaldunud tipuga.
lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Sellest järeldub, et kaitstes pindalalt väikest liigirikast puisniitu, on vaja selle ümber küllalt ulatuslikku kaitsetsooni. Loomastik Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselg- 6 hiire esinemine. Linnustik on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajatest on teada arusisaliku,
annaabi.ee 
