veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral. Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Kübara läbimõõt on 512 cm. Jalg on silindriline, 36 cm kõrge ja 12 cm jäme, väga tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi, vahel samuti kergelt karvane. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes värvi. Kaseriisikaid võib soolata, hapendada, marineerida. Seened peavad enne söömist vähemalt 4550 päeva soolas olema. Kasutatud kirjandus: www.Wikipedia.org
Ükskord sadas kogu päeva vihma nagu oavarrest. Meie Kallega ei saanud õue minna. Pidime istuma külalistetoas ja lugema lasteraamatuid. Alguses oli päris huvitav kuid hiljem hakkas igav. Vihmasadu jäi vaiksemaks ent päriselt ei lakanud. Vanaema rääkis et sellise uduvihmaga on hea seenel käia. Läksimegi kolmekesi metsa. Vaatasime ega näinud midagi.Vanaema tutvustas meile söögiseeni. Nüüd leidsime ise mitmesuguseid seeni. Samblas oli peidus nii kukeseeni pilvikuid kaseriisikaid puravikke kui ka võiseeni. Kärbseseened jätsime metsa sest nad on mürgised ja söögiks kõlbmatud. Koju jõudsime hilja. Olime väsinud aga õnnelikud - seenesaak oli suur! Kõige toredamad on klassiõhtud, kus saame oma oskusi proovida, joosta, võistelda, tantsida, laulda ja joonistada. Eelmine klassiõhtu toimus metsas, kus pidime tundma ilmakaari, teemärke ning loomajälgi. Võistlus oli keeruline, aga meie rühm sai ikkagi esikoha
laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.Kibeda maitselised riisikad on:kollariisikas ja kaseriisikas ja maheda maitselised on:kuuseriisikas Riisikate sordid: kuuseriisikas,kollariisikas,tömmuriisikas,karvaneriisikas,vöötriisikas,tuliriisikas,kaseriisikas jne. Kukeseen Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad
Kõige suurem kala, mis on Erastvere järvest välja tõmmatud on 11,28 kg haug. Ka mina olen seal mitmeid kordi kala püüdmas käinud, kuid siiamaani on kõige suuremaks jäänud 5kg haug. Erastvere külas tegeletakse ka põllumajandusega. Sealsetel põldudel kasvatatakse maisi, hernest ja mitmeid teravilju. Küla ümbert leiab ka palju metsa, millest enamus on, nagu Eestimaale omane, männi ja kuusemetsad. Metsa alt võib leida mustikaid, pohli, kukeseeni, kaseriisikaid, puravikke, kuuseriisikaid ja palju muid seeni. 7 4. Loomastik Erastvere parki suuremad loomad enamasti ei lähe ning seal võib kohata vaid mõningaid oravaid, linde ning jäneseid. Metsades, põldudel ja heinamaadel võib näha metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Metsas sees aga metssigu ja paremal juhul ka ilveseid. Põtru Erastvere metsades ma kohanud veel ei ole, kuid olen ühe korra mõned kilomeetrid eemal näinud
annaabi.ee 
