Pesa rajavad emas- ja isaslind koos. Pessa haub emaslind 6 kuni 12 muna. Munasid haub 11 päeva. Hävitavad salukuklasi. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Laanepüü: Eestis mandril kõikjal levinud. Hiiu- ja Saaremaal üksikutes kohtades. Eestis on üldlevinud ja arvukas haudelind. Nende arvukus on langenud karmide talvede tõttu. Praegu Eestis 20 kuni 30 tuhat paari. Tegutseb nii maapinnal kui ka puudel. Talve veedab lepa- ja kasepuistutes. Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Suvel toitub rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest aga talvel lehtpuu pungadest. Laanepüü on monogaamne liik, paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel. Valdavalt ikka kevadel. Haub ainult emaslind. Pesa asub maapinnal lohus või puu otsas vanades viupesades. Muneb kuni 15 muna. Pojad on pesahülgajad. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Peoleo: Levinud üle kogu Eesti. Elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, lehtpuudega
küpsust, surma kui ka lagunemist. Hinnaküpsus on puistu vanus, mil puidu realiseerimisel saadakse võimalikult suur keskmine brutotulu, s.t vanus, mis maksimeerib realiseeritava puidu hinna puistu kasvatamise aja kohta. Kvalitatiivne küpsus põhineb võimalikult kallite sortimentide kasvatamisele. See on vanus, kus puidu ühikuhind on maksimaalne. Sageli arvatakse, et mida jämedam puu (sortiment), seda kallim see on. Alati pole see nii. Kasepuistutes võivad puud alates 60-70. eluaastast olla punase kõvamädanikuga. Haab on haavataelikutega ja pehmemädanikuga jne. Kuigi puud on jämedad, hakkab puidu hind kahjustuste tõttu langema. Nii hinna- kui kvalitatiivse küpsuse puuduseks on see, et ei arvestata puistu kasvatamise kuludega. Kasumiküpsus e. majanduslik küpsus on vanus, mil puistu raiumisel saadakse maksimaalset keskmist puhastulu aastas.
enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. Valgustingimused metsas on teistsugused kui lagedal. Teatavasti peegeldub võradelt 20...30 % neile langenud valgusest, ülejäänud neeldub. Võrasid läbiva valguse hulk oleneb puuliigist, puistu tihedusest, Päikese kõrgusest, aastaajast (lehtimisega tungib võradest läbi 6...7 korda vähem kiirgust). Mida kõrgemal on Päike, seda enam kiirgust tungib läbi võrade. Tihedates kuusikutes - 2...6 %, männi-, haava- ja kasepuistutes 10...40 %. Erinevates valgustingimustes kasvanud lehed (okkad) jaotatakse kolme tüüpi: valgus-, poolvarju- ja varjulehed. I ja II klassi puudel on varjulehed võra sees ja alumises osas, III klassi puudel on ainult poolvarju- ja varjulehed. Liitunud puistus järelkasvul on sageli ainult varjulehed, mis ei suuda toota küllaldaselt orgaanilist ainet iseenda tarvis. Valguse koostis oleneb võrade liitusest. Mida tihedam on puistu, seda enam muutub
annaabi.ee 
