liikumistele (mandrite väljakujunemine) vihjavaid tunnuseid, tekib mõte, et Sinimäed kui ka Laagna kõrgendikud kujutavad endast tektoonilisi pinnavorme. Ka sel juhul peaks Sinimäed olema kujunenud enne viimast mandrijää taganemist. (Looduskaitse teatmik 1960) Sinimäed kuuluvad looduskaitse all olevate objektide nimistusse. PARGI-EHK LASTEKODUMÄGI on kolmest Sinimäest kõige idapoolsem, kõrgusega 84,6 m üle merepinna. Mäe põhjakülje betoonpunkrid ja kasematid on rajatud venelaste ja Austria-Ungari sõjavangide poolt I maailmasõja ajal 1916.a. maantee kindlustuseks ning Peterburi kaitseks. 1944.a. lahingud kestsid Pargimäel 26.VII-28.VII, siin võidelnud flaamlased, norralased ja taanlased on püstitanud mälestusmärgid langenud kaaslastele. PÕRGUAUGU-EHK GRENADERIMÄGI on keskmine mägi (kõrgusega 83,2 m üle merepinna), Alates 28.VII 1944 käisid mäel põrgulikud lahingud ja sõjamehed tunnevad paika Grenaderimäena. Mägi käis korduvalt
Bastionide kaitseks kavandatud viiest raveliinist jõuti valmis ehitada kaks. Ehitamata jäi Triumphi ja Fortuna vahele planeeritud läänevärav. See valmis alles 1822. aastal Vene võimu ajal. Värav asus samas kohas, kust Vene poolt siseneja tuleb linna ka täna. Uus värav nimetati Peeter I väravaks ja sellelt sai oma nime ka Peetri plats. Narva bastionid on Dahlbergi süsteemile omaselt kõrgete ja võimsate esiseintega ehk fassidega. Bastionide seintes asusid võlvitud käigud ehk kasematid linna kaitsjatele. Narva bastionides (väljaarvatud Gloria) on kasematid kahekorruselised, 2 meetrit laiad ja 2-2,5 meetrit kõrged. Valgus pääseb kasematti laskeavadest, mis on ehitatud umbes iga 7 meetri järel, kahuritele laiemad ja püssidele kitsamad. Iga laskeaugu juurest saab alguse ventilatsioonilõõr, mille eesmärgiks oli kasematist püssirohusuitsu välja juhtida. Kasemattide välisseinte paksus on
7) Kopli 103B asuv objekt - 7,63 ha suurune maa-ala oli kasutusel piirivalvekordoni, piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt. Selle objekti eripära on justnimelt fakt, et puhastustöid korraldas eraettevõtte, mitte riik. Suurematest reostuskolletest likvideeriti - 5100 m2-lt, 4000 m3 saastatud pinnast - Tehti 16 000 m3 kütusemahutitele ekspertiis, likvideeriti 50 mahutit ja nende sisu - Õlijäätmetest puhastati maa-alused galeriid ja kasematid, vältimaks pinnase reostumist - Saneeriti pumbamaja - rajati vihmavete kogumis ja puhastussüsteem, vältimaks edasist pinnasereostust - Asendati 4500 jooksvat-meetrit kütusetorustikke 8) Tondi kasarmud ja endine tankiplokk - tuntakse Mustamäe ja Järve vahelist ala, kust kuni Vene sõjaväe väljaviimiseni olid 49 ha suurusel alal - sõjaväelinnak, autobaas ja tankipolk. Keskkonna kahjustuste hindamise korraldas 1994. aastal AS EcoPro, sõjaväeosa
annaabi.ee 
