Fruktoosi puuviljasuhkruks, sest leidub palju puuviljades. 6. Kus leidub tärklist ja tselluloosi? Tärklist taimede seemnetes, mugulates, juurtes ja vartes. Tselluloos on looduses levinum org. Aine. Peamine koostisaine taimede rakukestades. Kõige puhtamal kujul leidub seda puuvillas. 7. Kuidas tõestatakse tärklist? ??? Tärklise tõestamiseks kasutatakse reaktiivina joodi. 8. Kus leidub sahharoosi? Suuremal määral leidub teda suhkrupeedis, maisis, vahtra- ja kasemahlas ja suhkuoroos. 9. Kuidas toodetakse sahharoosi???? Peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. 10. Kuidas nim veel laktoosi? Kus teda leidub? Kuidas toodetakse? Nimetatakse veel piimasuhkruks. Leidub piimas ja piimatoodetes. ??? 11. Miks maiustuste toimel hambad lagunevad???? Hambakatu bakterid toituvad söögis sisalduvast suhkrust. Bakterite toimel lahustub suhkur hapeteks, mis tungivad hambavaaba ehk emaili kaltsiumfosfaadi kristallide imeväikestesse vahedesse
Sahharoos (C12H22O11) 3.1 Saamine Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 kraadi) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse invertsuhkruks. Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. (6) 3.2 Tootmine Sahharoos on taimeriigis levinud aine. Suuremal määral leidub teda suhkrupeetides, maisis, vahtra- ja kasemahlas, suhkruroos jm. Sahharoosi toodetakse kas suhkrupeetidest või suhkruroost, millele vastavalt ka suhkrut nimetatakse kas peedi- või roosuhkruks. (1) Nõukogude Liidus toodetakse sahharoosi suhkrupeetidest. Viimased peenestatakse ning kuuma veega uhutakse peediviiludest suhkur välja. Pärast suhkrulahuse puhastamist aurustatakse lahus siirupiks, mille jahtumisel kristallib välja suhkur. (1) 3.3 Kasutamine
Toidutööstuses leiab sorbitool laialdaselt kasutamist emulgaatorina ja paksendajana. Kuna sorbitooli tarbimisel üle 50g päevas on lahtistav toime, kasutatakse sorbitooli lahtistajana kõhukinnisuse all kannatavatel vanuritel. Samal ajal põhjustab sorbitooliga liialdamine (mõnel juhul isegi närimiskummi liigtarbimisel) liigset kõhulahtisust, kaalukadu, vedelikupuudust. 3.3 Ksülitooli (E967) leidub ka looduses, näiteks kasemahlas, seentes, banaanides, vaarikates, ploomides, mistõttu ksülitool ei ole organismi ainevahetusele võõras. Ksülitooli magusus on võrdne suhkruga, kuid energiat annab ta ligi kolmandiku vähem. Kuna ksülitooli glükeemiline indeks (veresuhkrut tõstev näitaja) on vaid 13 (glükoosil aga 100), siis kasutatakse ksülitooli diabeetikute dieedis. Laialdaselt kasutatakse ksülitooli ka närimiskummides, sest see pärsib hamba kaariest põhjustavate bakterite kasvu.
5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks. 5.1. Arukask (Betula pendlita). Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahla kogutakse mahlade liikumise ajal (soovitav oleks, kui) maharaiumiseks määratud puudelt, kuna koorevigastused kahjustavad puud. Kodustes tingimustes tuleb mahla tarvitada värskena. Kuna kasemahlas on kergestiomastatavaid suhkruid, mikroelemente ja muid aineid, on sellel ka üldtugevdav toime, mahl soodustab raskestiparanevate haavade kinnikasvamist, vähendab podagravalusid ja toimib kuseajatina. Kasemahlaga pestakse pead ja nägu, see 17 suurendab naha elastsust ja soodustab juuksekasvu. Mahlast võib valmistada ka maitsvat kalja. Selleks tuleb mahl soojendada 35 °C, lisada 10-15 g pärmi 1 liitri mahla kohta, kaanestada
annaabi.ee 
