nimetati hunte Püha Jüri kutsikateks. Usuti, et enne jüripäeva suplemine tagab hea tervise, kuid maas veel istuda ei tohtinud - võib haigeks jääda, sest maa olevat veel mürgiseid aure täis. Ei tohtinud paljajalu käia, sellel võis olla halbu tagajärgi. Usuti, et enne jüripäeva või jüripäeval tapetud rästik on täis erilist maa väge ning seda kasutati erinevate haiguste ravimiseks. Hoolitseti ka näonaha valge jume eest. Selleks pesti nägu konnakudu, lume või kasemahlaga. Jüripäeval püüti rohkelt ennustada. Eriti hoolikalt jälgiti äikest ja tehti selle põhjal järeldusi suveilmade kohta. Õhtul enne jüripäeva tehti jürituld. Ümber tule mängiti ringmänge, tantsiti, lauldi ning mängiti torupille- nii tervitati kevadet. See komme on väga vana ja püsib ka tänapäeval. Ega eestlased ilmaasjata 1343. Aastal valinud oma ülestõusu alguseks just seda ööd. Mõisnikud ja orduvennad ei osanud selle öö märguandetuledes näha muud kui tavapärast
Taimravimite retsepte Kalmus. Risoomi juuretõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud droogi 1 klaasi vee kohta, keeta 20 30 minutit, kurnata ja lisada ärakeenud veekogus. Loputada pead juuste tugevdamiseks. Aiva. Seemnetõmmis: 10g peenestatud seemneid 1 klaasi kuma vee kohta, keeta 20 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada ärakeenud veekogus. Teha mähiseid kiilaspäisuse korral. Aaloemahlaga (apteegipreparaadi või värske mahlaga) loputamine teeb juuksed siidjaks. Kasemahlaga loputada pead kõõma korral, samuti nahapingsuse ja juustekasvu soodustamiseks. Aas kurereha. Ürditõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti 2 klaasi külma vee kohta, jätta 8 tunniks tõmbama. Juuste rohke väljalangemise korral pesta sooja tõmmisega pead. Pärast pesemist pead mitte kuivatada. Pesta 1 2 päeva tagant 3 4 nädalat järjest. Hõberemmelgas. Noorte okste kooretõmmits: 20g kuiva peenestatud koort 1 klaasi vee kohta,
Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahla kogutakse mahlade liikumise ajal (soovitav oleks, kui) maharaiumiseks määratud puudelt, kuna koorevigastused kahjustavad puud. Kodustes tingimustes tuleb mahla tarvitada värskena. Kuna kasemahlas on kergestiomastatavaid suhkruid, mikroelemente ja muid aineid, on sellel ka üldtugevdav toime, mahl soodustab raskestiparanevate haavade kinnikasvamist, vähendab podagravalusid ja toimib kuseajatina. Kasemahlaga pestakse pead ja nägu, see 17 suurendab naha elastsust ja soodustab juuksekasvu. Mahlast võib valmistada ka maitsvat kalja. Selleks tuleb mahl soojendada 35 °C, lisada 10-15 g pärmi 1 liitri mahla kohta, kaanestada nõu ja panna see külmkappi. 4-5 päeva pärast on kali valmis. Seda mõnusat hapukat jooki võib säilitada kuni 4 kuud. Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka kuivanud leivaga) kääritades.
-43. aastal katsetati Eestis kase ja vahtra mahla tööndusliku kogumise ja kasutamise võimalusi. Katsete tulemusel selgus, et vahtra mahla jooks algab tavaliselt märtsis, 2 nädalat enne kase mahlajooksu algust. Mahlatoodang oli ühel ligi 1-meetrise tüve ümbermõõduga puul ühe päeva jooksul keskmiselt 1 liiter ja hooaja jooksul 20 liitrit . Ühe sellise puu mahlast saadi aurutamisel keskmiselt 0,6 liitrit siirupit ja sellest omakorda 0,4 kg suhkrut. Võrdlevaid uurimusi tehti ka kasemahlaga. Ühelt sama suurelt arukaselt saadi mahla hooaja jooksul märksa rohkem kui vahtralt, keskmiselt 200 liitrit. Arukase mahla suhkrusisaldus oli keskmiselt 3 korda väiksem kui vahtramahlal. Ühelt 1 m tüve ümbermõõduga puu mahlast saadi keskmiselt 2 kg siirupit ja 1,3 kg suhkrut. Kokkuvõttes selgus, et majanduslikult ei tasu töönduslik puude mahla kogumine ning sellest suhkru valmistamine end ära. Sõjajärgsetel aastatel on kase mahla siiski töönduslikult kogutud. 1970. 80-ndatel
annaabi.ee 
