emasloomad võivad kasvada aga 1214 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 25 tonni.Ulatusliku vaalapüügi tagajärjel on vähenenud tunduvalt kaselottide suurus, kuna enamasti püüti just võimalikult suuri isendeid. Säilinud skelettide järgi on avastatud, et veel paar sajandit tagasi võis kohata kuni 28-meetriseid kaselotte. Need isendid olid suuruselt võrreldavad heeringavaalaga, mistõttu võiks neid lugeda sinivaala järel suuruselt teisteks loomadeks.Kaselotid elavad karjadena pea kogu maailmameres. Isas- ja emasloomad moodustavad reeglina Kaselotid toituvad peamiselt peajalgseist, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Harva söövad nad ka muid loomi: astelraisid, homaare ning haisid.Kuna kaselotid püüavad sageli ka väga suuri kalmaare, on kinnipüütud vaalade kehadelt leitud kombitsajälgi, mis näitab, et kalmaar on püüdnud ennast kaitsta.Toitu püüdes võivad kaselotid sukelduda rohkem kui 2 kilomeetri sügavusele
Kiusvaalalised: Kiusvaalalised on hiigelmõõtmetega loomad,kuid sellele vaatamata toituvad nad tillukestest loomakestest.Hambaid neil ei ole. Nende asemel ripuvad neil suus ülalõua küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud alaservaga sarvplaadid.tänu nendele saab vaal mereveest kurnata suurel hulgal väikeseid vähikesi ja kalu.Kiusvaalalistel on pealael kaks hingatsit(ninasõõret).Kiusvaalalisi on 11 liiki. Hammasvaalalised: Hammasvaalalised on näiteks delfiinid, pringlid ja kaselotid. Hammasvaalalistel on teravad hambad, millega nad jahivad peamiselt kalu ja kalmaare. Üldjuhul teevad nad saagi asupaiga kindlaks saates välja teatud helisignaale ja nende peegeldusi kinni püüdes (kajalokatsiooni abil). Enamikel liikidel asub lõualuude kohal rasvapadi, mis tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki. Mõõtmed: Mõned vaalaliigid, just eriti kiusvaalalised, kasvavad tohutu suureks
Plastiku allaneelamine on vaalalistele surmav, sest koormab magu ja takistab seedimist, mis põhjustab nälgimise ning teatud puhkudel ka surma. Pole kerge öelda kui mitmeid mereimetajaid mõjutab ulpiv praht, kuid see number tundub 6 kasvavat. Enamus juhtumeid ei dokumenteerita. Siiski on teada, et vaalad, kes on kaldale uhutud, on vaid väike protsent kogujuhtumitest. Näiteks on eriliselt ohustatud kaselotid, sest peavad prahti kalmaarideks, mis on ühtlasi ka nende peamiseks toiduallikaks. On teada ka 2010. aasta juhtum, kus kitsikuses hukkunud 11-meetrise hallvaala kõhust leiti üle 20 kilekoti, väikese rätkiu, operatsioonikindad, dressipüksid, maalriteipi ja golfipalli. (Iacurci, 2015) Ka delfiine mõjutab plastikprügi meres. NOAA teadlane Blair Mase hindab, et aastatel 2002 2013 on lõksu sattunud vähemalt 35 ühe tuntuima delfiiniliigi, afaliini, isendit
annaabi.ee 
