sisse palvetamiseks telliskividest kabeli. On teada, et vanad eestlased ei osanud sellist teha. See oskus tuli koos preestritega Saksamaalt. Telliste järgi saadi teada, et Meegomäel on kabel, mille jäänused on praegugi näha. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid). Mõisaa eg Rääkides meie esivanematest, ei saa mööda, et Liivimaal valitses orjaaeg alates Saksa ristirüütlite sissetungist 1215.aastal kuni 1819. aastani, mil pärisorjus seadusega kaotati. Kes olid siis siin mail, Kasaritsas, mõisnikud ja talurahva orjastajad? Kasaritsa vakus kuulus 1568.aastast Vastseliina lossi maade hulka. Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi. Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts
suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal.
Võnnu kihelkonnas Kuristal. Nõo kihelkonnas talu, ka org. Rõngu kihelkonnas Aakres talu, ka mäed ja sõjavallid. Kursi kihelkonnas Puurmannis. Otepää kihelkonnas Neerutis (veski). Rootsi küla Alatskivil. Rootsi jõgi, tee ja mägi Kokoras. Luunja metsas Rootsi sõjakelder, ka linn. Torma Toikveres niisama Rootsi tee. Avinurmes Rootsi kääbas. Võrumaal. Rootsi küla Vastseliinas. Põlva Heimadras. Vana-Kasaritsas. Zolga külas. Viljandimaal. Uue-Põldsamaal. Võisikul Kolga-Jaani kihelkonnas. Pahuveres Paistu kihelkonnas. Karulas Viljandi kihelkonnas. Helmes Rootsi mäeselg. Pärnumaal. Abjas Aliste kihelkonnas. Õisus Paistu kihelkonnas. Kihnus. Pootsis Tõstamaa kihelkonnas. Rootsi mets Jäärjas, Saarde kihelkonnas. Rootsi mõis Jäärjas.
suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal.
annaabi.ee 
