Hiigelaegadel ulatusid riigi piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Selle suure ja võimsa Vana-Vene riigi teket kirjeldati 12. sajandil kirjutatud kroonikas järgmiselt. Slaavlaste põhjapoolsed hõimud: Ilmeni slaavlased, krivitsid ja nende soome hõimlastest naabrid, vepslased, vadjalased, tsuudid (eestlased) maksid andamit mere tagant tulnud varjaagidele (normannidele), lõuna-slaavlaste hõimud poljaanid ja nende naabrid kasaaridele. Põhjahõimud polnud asjade käiguga nõus. Nad ajasid varjaagid mere taha ja otsustasid "ise maada valitseda". Kuid vabadus osutus neile üle jõu käivaks ning nende vahel puhkes vaen ehk üks hõim tõusis teise vastu. Siis tulid nad kokku ja otsustasid endale vürsti otsida, kes "korra majja" lööks. Nad saatsid saadikud mere taha varjaagide vürstide juurde ettepanekuga: "Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst."
Normannistliku teoorja autoriteks loetakse 18 saj keskel Peterburi teadusete akateemias töötanud saksa ajaloolasi Bayerit, Millerit ja Schlözerit.Nende arvates oli russide arengu tase nii madal et nad poleks ise riigi tekkeni veel jõudnud ja seega sai see juhtuda väljaspoolt tuleva juhtimise toel. See teooria teotub koondkroonikale möödunud aegadest mille järgi põhjaõimud maksid andamit varjaagidele, lõunaslaavi hõimud aga kasaaridele. Põhjaõimud polnud sellise korraldusega nõus ja ajasid varjaagid minema ja asusid ise valitsema. Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid.
Rjurik- hakkas valitsema Novgorodis (ühes teises variandis Ladogas, praegune Staraja Ladoga). Sineus Belozeros (Valge järv); Truvor valitsema Irboskas. Veidrad kohad kuhu inimesed võisid paigutada. Belozeros ja Irboska täielikud perifeeriad. Hüpotees, et lugu 3 vennast fiktsioon. Sineus- ta kodu ja kaaskond ja Truvor kaaskond. Kuid ebatõenäoline. Vennad surid varsti, 2 druziinadt (vürsti kaaskondlast Askor ja Dvir??). Rjuriku loal lõunasse ja nägid linna mis maksab maksu kasaaridele. Linna asutasid 3 venda: Kii, Stsek ja Horiv (Kiiev). Turgi rahvas Doni ääres. 8.-9.saj kasaarid vastu juudi usu. Rjurik suri 879, 2 druuznat Kiievit valitsema. Vm linnade ema- Kiiev. 911- kaubaleping Bütsantsiga. Rjuriku poeg Igor tuli võimule (daatumid ta elust ei klapi). 903 abiellus Olgaga (Volgutast, skandinaaviapärane Helgi). Igoril konflikt trevijaanidega(??). Poeg Svjatoslav kelle eest valitses ema Olga, kes ristiti (sai pühakuks).--kättemaks tervjaanidele 965 Svjatoslav
annaabi.ee 
