Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed. Ketendavad piirkonnad ning haavandid. Pisikesed lõhed mis ei parane. Suurenenud sõnnimärgid. Nahakasvaja ehk melanoom. Psoriaas = see on päranduslik haigus. Krooniline mitte nakkav. Nahaseened = see algab tavaliselt varbavahelt. Närvi ülesanne on võtta vastu erutusi. Karvapüstlihase ülesanne on karvu turri ajada. Rasunääre muutab naha elastseks ja kaitseb nahka ka karvasibula ülesanne on kaitsta külma eest ja ärritusi vastu võtta. Higinäärme ülesanne on jääkainete väljutamine ja ülekuumenemise eest kaitsta. Sarvkihi ja marrasknaha ülesanded on kaitsta organeid, et sinna ei pääseks sisse, mikroobre, vett ja tolmu. Päris nahk kaitseb organeid. Nahaaluskoe ülesanne on kaitsta nahaaluseid organeid. Närvilõpmete ülesanne on võtta vastu erutusi.
karvatupe kihis. FGF5te vajatakse karvatsüklis anageeni staadiumilt katageeni staadiumisse üleminekul. FGF5ta see aeg viibib ja karvatüvik kasvab edasi. 7.5 WNT3 Parakriinne faktor WNT3 võib samuti omada osa karvapikkuse reguleerimises. WNT3 ekspresseerub maatriksi rakkudes, milledest hiljem saavad medulla e säsi rakud. WNT3 üleeskpresseerumine transgeensetel hiirte nahas põhjustab lühikese karvaga fenotüüpi. Selline karvade lühenemine on põhjustatud karvasibula eellasrakkude muudetud differentseerumisest selle varajases arengus. Arvatav WNT3 signaali mõjutav molekul Dishevelled-2 on tavaliselt olemas kõrgetes kontsentratsioonides karvafolliikuli välimises kihis, karvakoore eellasrakkudes ning ka kutiikula rakkudes, mis asuvad külgmiselt vastu WNT3-d ekspresseervaid rakke. Dishevelled-2-e üleekspressioon karvasibula välimises kihis jäljendab lühikarvalist fenotüüpi, mis tuleneb WNT3 üle ekspresseerimisest. Ehk nii
8 Naha abielundid Karvad (pili) ja küüned (ungues) on sarvkihi struktuurid on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Ainult karva või küüne kasvualal leidub elusaid rakke. Karvu on nahal kõikjal, nad puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja huultel ning rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu
plaadikestele tonofilamendid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosal basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. Vöödesmosoomid on seotud aktiinifilamentidega. 8. Karva ehitus Karvad (pilus) on naha derivaadid, mille nahasisene osa- karvajuur (radix pili) paikneb karvafolliikulis. Karva nahast välja ulatuv osa on karvarood (scapus pili). Karvafolliikuli terminaalne laienenud osa kannab karvasibula nime (bulbus pili), millesse tungib sisse sidekoeline karvapapill (papilla pili). Karv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist. Karvafolliikul jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks. Välimise juuretupe moodustavad epidermise kaks alumist kihti. Sisemine juuretupp on ehitunud kolmest kihist- juuretupe kutiikul, sõmerjas epiteelkiht ja kahkjas epiteelkiht. Karvafolliikulit ümbritseb sidekoeline karvapaun. Karvafolliikulisse avanevad
annaabi.ee 
