vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, pikk ja tihe. Võib olla valge, punakaspruun, hall või must. Jakivill Jakilt (Bos grunnienes) saadavad villa- ja karvakiud. Pikakarvaline koduveis Kesk-Aasia kõrgmägedes. Vill on hall, punakas või pruun. Kaamelivill Kaamelilt (Camelus bactarianus)saadavad villa- ja karvakiud. Vill on peen ja pehme. Saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem ühe küüruga loomalt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Kasgora Uus-Meremaal ristatud angoora- ja kasmiirkitse ristandilt saadud vill.
LOOMSED KIUD MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL
Need kitsed kasvavad Kesk-Aasias. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kammimise teel karvavahetuse ajal. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse. Angooravilla saadakse angoora küülikute kammimisel. Vill on väga peen, pehme ja kerge. Küüliku karvas olevad rakuvaheruumid sisaldavad palju õhku ja seetõttu on vill ka hästi soe. Kuna villa on raske kedrata, tarvitatakse seda segus teiste kiududega. [5] Kaamelilt saadavad villa-ja karvakiud on peened ja pehmed. Villa saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem üheküüruga kaamelilt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Vill saadakse kitkumise teel karvavahetuse ajal. Jämedaid karvu on võimalik saada veel kodukitselt, veiselt ja jõhve hobuselt. [10] Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Tekstiil 2. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:S %FCnteetilised_kiud%26nbsp%3B 3. http://www
seetõttu on vill ka hästi soe. Angooravilla on raske kedrata ning seetõttu tarvitatakse seda segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kasmiirvilla saadakse kasmiir-kitselt. Vill on peen, siidiselt läikiv ning kergelt säbardunud. Harva valge, enamasti hall, hele kuni tumepruun. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kitkumise teel karvavahetuse ajal. Mohäärvill on angoora kitselt saadavad villa-ja karvakiud. Mohäärvill on siidiselt läikiv, kiu pikkus on 120-300 mm ning kiud on kergelt säbardunud, valged, kollakad, hallid kuni tumehallid. Mohäärvill on kergesti värvitav kuna ta ei vanu. Mohäärvill on levinud Türgis, USAs ja Lõuna-Ameerikas. Kaamelivilla saadakse peamiselt kahe küüruga, harvem ühe küüruga kaamelitelt. Vill on pehme ning väga peen. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja sageli segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Villa töötlemine
annaabi.ee 
