Equador, Guyana, Panama, Peruu, Suriname ja Venetsueela. Liik on kantud Punasesse raamatusse kui ohualtid. Mägikass (Oreailurus jacobita ) Andide mägikassi kirjeldati esmakordselt 1865. aastal, kuid kuni 1980. aastani polnud eluslooma looduses nähtud. Nende levikuala hõlmab Argentiinat, Boliiviat, Tsiilit ja Peruud. Andides elavatel mägikassidel on kahvatu hall karv, mida katavad rooste värvi laigud ja triibud. Ta on pikakarvaline ja paksu karvakattega. Esijäsemeid ja rinda katavad hallid vöödid. Tema kõhualune on hele ja tumedate tähindega. Mägikassi saba on pikk ja kohev ning seda katavad 6-9 tumedat ringi. Mõnigatel juhtudel võib sabaots olla valge värvusega. valget värvi leidub ka suu ja silmade ümber. Mõlema silma juurest jookseb alla tume triip. Noored isendid on kaetud rohkemate laikudega ning nende sabade ümber olevad tumedad ringid on kitsamad. Vanematel 4
Tunnused: 1. 7 kaelalüli 2. kehasisene areng 3. keha katavad karvad ja nahk 4. püsisoojased 5. neljaosaline süda 6. hingavad kopsudega 7. elavad enamasti maismaal 8. jäsemed suunatud alla 9. hästi arenenud suuraju Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad. Teiste loomarühmadega võrreldes on neil parem mälu ja õppimisvõime. Imetajad on püsisoojased ja nende keha on enamasti kaetud karvakattega. Imetajate pojad arenevad esmalt emaorganismis. Pärast sündimist toidetakse neid emapiimaga. Imetajatel on hästi arenenud Meeleelunditega tajub loom enda ümber aju ja hea õppimisvõime. toimuvat. Imetajate liikumine ja Koer tunneb hästi lõhnu ja kuuleb helisid. käitumine võib olla väga Imetajate nägemine on enamasti kehvem kui keerukas
Otsmik on kitsas. Kolju indeks 240-260. Näokolju osa on tugevamini arenenud kui ajuosa. Pea ja ninamiku profiil on sageli kumer. Ta on levinud stepi vööndis. Siia kuuluvad mongoli hobused. Üks on Baikalis teine UK-s. 2. Kiltmaahobune Elava temperamendiga, kuiva konstitutsiooniga, kiirete liigutustega hobused. Pea on hästi lühike ja laia otsmikuga. Pea ja ninamik on nõgusa profiliga. Kolju indeks on 223- 238. Tagasihoidliku karvakattega, nahk on kurruline. Jõhvkarvad on hõredad ja heledad. Väike- Aasias, Araabia Poolsaarel, Ida-Aafrikas, Etioopias. See tüüp on aluseks kõikidele tänapäeva kiirushobustele. Kahes osas: massiivsed.e berberi hobused ja teised kergemad: araabia täisvereline.(aluseks tänapäeva kiirushobustele) 3. Metsahobused levivad metsavööndis. Kolju index on 230-240. Kohalikust väiksest hobusest alguse saanud. Metsa hobune on väiksem. 120-140cm kõrge
annaabi.ee 
