Naha abielundid Karvad (pili) ja küüned (ungues) on sarvkihi struktuurid on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Ainult karva või küüne kasvualal leidub elusaid rakke. Karvu on nahal kõikjal, nad puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja huultel ning rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu 2006:243) Imetajate karvakiht hoiab nahka soojana ja seega vähendab soojuskadu,
2. dermis pärisnahk, koosneb peamiselt väheste rakkudega tihedast sidekoest papilaarkiht moodustab näsasid, mis ulatuvad kaugele epidermisesse retikulaarkiht 3. hüpodermis e subkuutis alusnahk, peamiselt kohev sidekude ja rasvkude. Sageli hüpodermist ei loeta naha osaks. Nn paks nahk on peopesadel ja jalataldadel. Nn õhuke nahk katab ülejäänud keha. Naha derivaadid: · karvad katavad suurema osa kehast. Karval eristatakse karvajuurt ja karvatüvikut. Karv kasvab karvafoliikulist, mille allosas on karvasibul ja selle keskel karvapapil. Karva keskel on karvasäsi, selle ümber karvakoor ja pinnal kutiikul · küüned plaadikujulised, läbipaistvad keratiinist moodustised. Küünel eristatakse küünejuurt ja küünekeha, selle lõpus on vaba serv. Küünejuurt katab küünevall, mille eesmine õhuke osa on kutiikula, sellest eespool on küünel kuukene
Pärisnaha,kooriumis ehk demises eristatakse naha karvatutel aladel raku- ja veresoonterikast,epidermise all asetsevat näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub. Karvas eristatakse nahas viltu paiknevat karvajuurt ja nahast väljaulatuvat karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas vereruumi sisaldavateks kompimis- ehk siinuskarvadeks. 23. Kudede mõiste ja jaotus
Pärisnaha,kooriumis ehk demises eristatakse naha karvatutel aladel raku- ja veresoonterikast,epidermise all asetsevat näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub. Karvas eristatakse nahas viltu paiknevat karvajuurt ja nahast väljaulatuvat karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas vereruumi sisaldavateks kompimis- ehk siinuskarvadeks. 25. Raku mõiste, organoidid, inklusioon
Dermise moodustavad kaks kihti – papillaarkiht, selle all retikulaarkiht Hüpodermis ühendab nahka ja allpool paiknevaid organeid kaitstes neid samas mehaaniliste mõjutuste ja vigastuste ees – võib mõnes piirkonnas puududa KARVAD Naha derivaadid, katavad loomadel enamuse kehast Eristatakse kahte osa: nahast väljaulatuvat karvaroodu, mis lõpeb pügamata karvades terava karvatipuga ja karvafolliikulis paiknevat karvajuurt Kasv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist Karvafolliikuli epiteliaalne juuretupp, mis ümbritseb karva, jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks Sisemise juuretupe moodustavad kolm kihti: tupekutiikul, sõmerjas ja kahkjas epiteelikiht Välimine juuretupp vastab oma ehituselt epidermise kahele alumisele kihile, koosnedes oga- ja basaalkihist Karvafolliikuli välimise osa moodustab sidekoeline karvapaun
annaabi.ee 
