pulmad. Läti kangelane hakkab ristisõdijatega võitlema, ning ka võidab neid palju kordi, kuid piiskop Albert on saatnud Riiga suure orduväe, ning ühes sellega ka Musta Rüütli, kes on väga tugev ning peaaegu surematu. Nad võitlesid Karutapjaga seitsesada aastat, kuni lõpuks Karutapja selle Musta koletise sügavikku tõukas. Eepos kujutab XII saj. lõppu ja XIII saj. algust, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. ,,Karutapjas" on palju ajaloolisi fakte: sakslaste tulek Läänemeremaadele, liivlaste vanema Kaupo sõit Rooma, saksa kivilosside ehitamine Ükskülasse ja Salaspilsi. Kriitika on sihitud kiriku pihta. Ristiusu preestrid ja mungad olid petised ja röövlid. Saksa ordurüütleid on kujutatud kavalate, julmade ja vägivaldsete röövvallutajatena(kes nad ka olid). ,,Karutapjas" on kõik lätlastele iseloomulik sisse kirjutatud: võitlus orjastajate vastu,
Igor põgenes sealt, hiljem abiellus oma vaenlase tütrega ja neist said taas liitlased. Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks. · "Karutapja" tegevus hõlmab 12-13 saj, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. "Karutapjas on kajastatud veel sakslaste tulekut Läänemere aladele, liivlaste vanema Kaupo sõitu Rooma, saksa kivilosside ehitamist Ükskülasse jne. Karutapja on tegelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust. Tema kujus on väljendatud mõtet, et et rahva ja inimkonna teenimine on kõrgeim ideaal. "Karutapja" vastandtegelaseks on reetur Kangar, kes peab silmas vaid omakasu. Eeposes on väljendatud mõtet, et äraandmine toob ka
Eepose tegelaste nimed on moodustatud Läti kohanimedest: Lielvārde – Lielvārdis, Kangari mäed – Kangar, Aizkraukle linnus – Aizkrauklis jne. Arvatakse, et ka kangelase nimi on moodustatud Lāčplēši `Karutapja` talu nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust, on pärit Lielvardest. Algselt kirjutas Pumpurs „Karutapja” eeltööna rahvaeepose loomiseks, kuid väljaandjate jaoks oli rahvaeepos sündinud ja see antigi sellise nime all välja. „Karutapjas” on lugulaulu põhiline idee: võitlus orjastajate vastu, rahva vabaduse eest. „Karutapja” väärtus on, et A. Pumpurs on muinasjuttude, muistendite ja rahvalaulude motiive kasutanud oma aja progressiivsete rahvuslike, feodalismivastaste ja ülddemokraatlike humanistlike ideede väljendamiseks. A. Pumpursi teos on saksa röövvallutajate 700 aasta pikkuse ikke hukkamõist, suunatud feodalismijäänuste vastu Lätis.”Karutapja” väljendab üldrahvaliku võitluse kangelaslikkust.
annaabi.ee 
