11.a sai poiss püksid Peakatted Abielunaised kandsid linukeid (õhukesest linasest riidest, salli/rätiku kujuline, kinnitus tagant näpunööri või naharibaga). Jõukamatel olid vaselistega kaunistatud Peakatted Naised kasutasid ka torbikukujulisi mütse, ääred kaunistatud nahaga. Neiud ja lapsed kandsid tekstiilist/nahast peapaela. Pidulikel juhtudel kanti pärgi. Meeste mütse on vähe leitud. Talvel kanti karusnahkseid mütse Naiste ehted Juba lapsena hakkas inimene kandma halva eest kaitsvat ripatsit Kanti ka helmekeed, mis koosnes väga erinevatest ehetest: kaurikarbid, merevaik, klaashelmed, ripatsid Naiste ehted Rinnakett rinnanõeltega. See on kõige tähtsam ehe, väljendades jõukust ja positsiooni ühiskonnas. Mida rohkem kette ja ripatseid, seda rohkem jõukust. Koosneb kolmest osast: Rinnanõelad Ketijagajad
Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta, kuna loomadest eralduv soojus hoiab ruumis paraja temperatuuri +3 - +5° C.Talvel on lammaste peamiseks söödaks hein ja silo, põhk, männioksad jm. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks, kastreeritud looma - oinaks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.Kodulammas on väärtuslik villa-, liha- ja nahaloom. Nahast valmistatakse kasukaid, mütse, kraesid ja teisi karusnahkseid tooteid. Lambakasvatuse kõige tähtsam toodang on aga vill. Villast valmistatakse lõnga, lõngast kootakse villast riiet ja mitmesuguseid esemeid (kindaid, sukki - sokke, salle, kampsuneid jm.) Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Lambavill on seni veel asendamatu tooraine, kuna pole leitud keemilist kiudainet, millest oleks võimalik valmistada viltesemeid.Hea lammas on kiire kasvu ja rikkaliku villaanniga. Ühelt lambalt võib aastas saada 2,5 - 3 kg villa
Kui abielunaisele oli peakate sunduslik, siis neidudele meeldis argioludes käia palja päi. Tarvastu ja Paistu neidude peapael ehk pealõng, mida pidulikel juhtudel kanti, oli pigem ehe kui kate. Talviseks peakatteks oli Tarvastu naisel punasepõhjaline müts, mille äärt kaunistas nugise- või kopranahk. Punast talvemütsi kandsid nii neiud kui naised. Tarvastust pärineb ka selline teade, et neiud kandnud koguni meeste karusnahkseid peakatteid. Pikk-kuub õmmeldi Tarvastus mustast täisvillasest kodukootud toimsest riidest. Toimse riide eelis seisnes selles, et see sai paksem ja pidas kauem vastu. Tarvastu kuued olid sirge seljaosaga, küljesiilud ulatusid peaaegu kaenlani ja siilude kohta moodustusid kühmud, nn. puusad. Seepärast nimetatakse neid rahvasuus ka puusadega kuubedeks. Ülevalt otsast lõigati küljesiilud kumerad ja õmmeldi põhiosaga kokku nõnda, et need hoidsid püsti
annaabi.ee 
