Kohalike lihavillalammaste sihikindel aretamine algas 1926. aastal. Eesti tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks on eesti maalammas ja sropsiri lihalambatõug. Eesti valgepealise lambatõu lähtetõugudeks on eesti maalammas ja sevioti lihalambatõug. Mõlemad tõud tunnustati põllumajandusministeeriumi poolt 1958. aastal.Esimene Eesti Lammaste Tõuraamat (19311941) avaldati 1942. Tõuraamatus oli 3 jaotust: sropsiri (Shropshire) lambad, sevioti (Cheviot) lambad ja karusnahalambad. Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna neid ei tunnustatud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud.Nõukogude Eestis oli eesti tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks Eesti Liha Villalammaste Riiklik Tõulava. 1990. aastal taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, kes tegeleb lambakasvatuse arendndamisega Eestis. Lambaliha on kergesti äratuntava rikkaliku maitsega
kelle sropsiri (Shropshire) ja eesti maalammaste ristandeid kutsuti sropsiri (Shropshire) lammasteks (Eesti Lammaste Tõuraamat I, 1942). Esimene lammaste tõuraamat Eesti Lammaste Tõuraamat I (1931-1941), avaldati 1942. a, mis oli koostatud Kristjan Jaama poolt Eesti Lammaste Tõuraamatu määruse alusel 3. veebruarist 1938. a Vastavalt sellele määrusele oli tõuraamatus 3 jaotust: sropsiri (Shropshire) lambad, sevioti (Cheviot) lambad ja karusnahalambad . · Sropsiri A ossa märgiti 141 jäära ja 179 utte, neist välismaalt imporditud 51 jäära ja 46 utte ning B ossa 73 Eestis aretatud jäära ja 161 utte. · Sevioti A osa sisaldas andmeid 100 jäära ja 177 ute kohta, sealhulgas välismaalt imporditud 24 jäära ja 50 ute kohta ja B ossa kanti mittetäieliku põlvnemisega segaverd sevioti (Cheviot) lambad. Sevioti B ossa oli märgitud üksnes Eestis aretatud
Nii saadi tumedapealiste lammaste populatsioon Eestis, kelle sropsiri ja sropsiri ja eesti maalammaste ristandeid kutsuti kodanlikus Eestis sropsiri lammasteks (Eesti Lammaste Tõuraamat I, 1942). Esimene lammaste tõuraamat Eesti Lammaste Tõuraamat I (1931-1941, avaldati 1942.a., mis oli koostatud Kristjan Jaama poolt Eesti Lammaste Tõuraamatu määruse alusel 3.veebruarist 1938.a. Vastavalt sellele määrusele oli tõuraamatus 3 jaotust: sropsiri lambad, sevioti lambad ja karusnahalambad. Sropsiri A ossa märgiti 141 jäära ja 179 utte, neist välismaalt imporditud 51 jäära ja 46 utte ning B ossa 73 Eestis aretatud jäära ja 161 utte. Sevioti A osa sisaldas andmeid 100 jäära ja 177 ute kohta, 8 sealhulgas välismaalt imporditud 24 jäära ja 50 ute kohta ja B ossa kanti mittetäieliku põlvnemisega segaverd sevioti lambad. Sevioti B ossa oli märgitud üksnes Eestis
annaabi.ee 
