Sündides on pojad paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad. Huvitavad tähelepanekud Huvitavaid tähelepanekuid. Kuna minke kasvatati karusnahafarmides, siis neist aretati eri värvi isendeid. Seetõttu võib looduses kohata ka albiinosid, süsimusti ning ka hõbe-sini-halli variatsioone ja siniseid isendeid. Tegelikuses on aga sellised loomad väga haruldased, sest silmatorkava kasukaga on neil raske looduses ellu jääda. Ameerika naarits on üks peamisi põhjuseid, miks euroopa naarits on peaaegu terves Euroopas kadunud. Suurimaks probleemiks loetakse seda, et ameerika naarits on suuteline viljastama ka euroopa naaritsa, kuid
Pesakondi on aastas 1–2. Pojad (2–3) on sündides nägijad ja liikumisvõimelised. Ema imetab neid 6–8 nädalat. Suguküpsus saabub 8, vahel 5,5- kuuselt. Emane on isasest suurem. Looduses on eluiga tõenäoliselt u 10 a, tehistingimustes võib elada üle 20 a. Tšintšiljade karusnahk oli hinnatud juba inkade ajal. Eurooplaste sissetungiga algas röövküttimine ja tšintšiljad sattusid hävimisohtu. Nüüdseks on nad kaitse all, kuid kohati jätkub küttimine ja elupaikade kahanemine. Karusnahafarmides kasvatatakse erineva värvusega loomi. (Tšintšilja) Merisiga (Cavia porcellus f. domestica) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia Sugukond: Merisigalased (Caviidae) Põlvneb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, Euroopasse toodi 16. sajandil.Nime on merisiga saanud oma ruigava hääle järgi, ehkki ta on näriline ja tal pole midagi ühist ei mere ega sigadega
Suurel hulgal vähendab aga minkide arvukust halb veekvaliteet - halva nähtavusega vees ei näe mingid jahtida ning paljud neist surevad, kui ei suudeta uut territooriumi hõivata. Konkurentsi pakuvad mingile ka saarmad. Probleem tekib aga siis, kui ühel territooriumil on mitu minki. Sellises olukorras kas üks neist hukkub või tõrjutakse välja, sest toitu ei jätku mõlemale. Huvitavaid tähelepanekuid Kuna minke kasvatati karusnahafarmides, siis neist aretati eri värvi isendeid. Seetõttu võib looduses kohata ka albiinosid, süsimusti ning ka hõbe-sini-halli variatsioone ja siniseid isendeid. Tegelikuses on aga sellised loomad väga haruldased, sest silmatorkava kasukaga on neil raske looduses ellu jääda. Ameerika naarits on üks peamisi põhjuseid, miks euroopa naarits on peaaegu terves Euroopas kadunud. Suurimaks probleemiks loetakse seda, et ameerika naarits on suuteline viljastama ka
ignoreerima fakti, et nende kasuka pärast on palju verd valatud. Selles referaadis käsitlen karusnahatööstuse negatiivset mõju keskkonnale, sest võib-olla pole karusloomade jõhker kohtlemine veel piisav põhjus nende nahkadest loobumiseks. Käesoleva referaadiga üritan välja tuua olulisemad aspektid karusnahatööstuse juures, mis mõjutavad meie habrast looduskeskkonda. Esimeses peatükis on lühidalt juttu karusnaha ajaloost, järgmistes peatükkides käsitlen probleeme, mis tekivad karusnahafarmides, nahkade hankimisel ja töötlemisel. Selle referaadi eesmärgiks on teavitada lugejaid selle tööstuse ebapraktilisusest. 1.Karusnaha ajaloost Tänu loomanahkade kasutuselevõtule said inimesed hakata asustama alasid, kust teda varem oli eemale hoidnud külm. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena
annaabi.ee 
