5. Istandiku rajamine Sobiv eelvili põldhein. Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised (sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat). Istikud 1-2 aastased 3 oksaga. Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul.
*Pikkvõrse-Punga telg pikeneb jõudsasti , tekib oks mille lehed asetsevad üksteisest eemal. Ühest sõlmest , st lehe kinnituskohast, teise sõlmeni on lehtedeta osa ,sõlmevahe e varrelüli ,pikem. Eriti pikad sõlmevahed lineaanidel *Lühivõrse- pungast tekkiv võrse pikeneb üsna vähe, ta jääb lühikeseks ja lehed selle küljes asetsevad üksteise lähedal. Lühivõrsed tekivad kaenlapungadest paljudel puudel ja põõsastel. Õunapuul, sõstardel ja karusmarjal on lühivõrsed üisi ja vilju kandvaks osaks. Need moodustavad suurema osa võrast. Okaspuudel näeme lühivõrseid nt männil. Okkad asetsevad neil ikka väikese lühivõrse küljes kahekaupa. Lühivõrsed ise aga kinnituvad pikkvõrsele Varre primaarne siseehitus: *Esmasne ehk primaarne ehitus esineb üheaastastel vartel. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.
Mitmesugused putukad tekitavad samuti taimedele kahjustusi, mida on mõnikord raske eristada seenkahjustustest. Tavaliselt leiame sel puhul taimedelt putukate jäänuseid, ekskremente, näritud kohti, auke jne. Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Osal jahukasteliste liikidel tekib vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi:
annaabi.ee 
