Populatsioonigeneetika tähtis praktiline rakendusala on sordi- ja tõuaretus. Siiski on populatsioonigeneetika tulemustest kasu ka looduslike populatsioonide uurimisel ja üldisemalt -evolutsiooni käigust aru saamisel. 6. aretusõpetuse majanduslik põhjendus · Majandusliku väärtuse arvutamisel on aluseks vastavast jõudlusest saadava toodangu müügihind. · Lihtsam on seda teha veistel, kelle piim ja liha läheb otse müüki. · Samaviisi lihtne on karusloomadel, sigadel, aga hoopis keerukam on näiteks hobustega. · Majandusliku väärtuse määramisel on on inimesel teatud vabadus korrigeerida hetke taset sellele, mis on tulevikus. · Võib anda eelistuse toodangule, mis tagab parema tervise. Näiteks piimavalk contra piimarasv. 7. loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted Inimesest leiab juba jälgi isegi varasemast ajast aga ainsaks tõeliselt kodustatud loomaks sai
Seevastu lihaveistel on piimasekretsioon arvestatud ainult järglaste toitmiseks. Neil on väga mahukas lihaskude ja hästiarenenud rasvkude. Märgatavad muutused on toimunud sigimises. Koduloomadel on Näiteks sigadel ja kodulindudel on järglasi oluliselt rohkem kui nende ulukeellastel. Olulisi erinevusi on ka sigimistsüklis. Ulukitel on enamasti sesoonne (sigivad teatud kindlal aastaajal) sigimistsükkel. Koduloomadest on see säilinud lammastel, hobustel ja karusloomadel. Looduslik mehhanism avaldub paremini karusloomadel, kus tiinuse kestvus on labiilne. On võimalik lootelise arengu peatumine teatud perioodiks, mil keskkonna tingimused ei ole soodsad ja tingimuste paranedes areng jätkub (näit. naarits). Erinevus on varavalmivuses. Tänu keskkonnatingimuste paranemisele on oluliselt suurenenud koduloomade kasvukiirus, mistõttu saabub varem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. 4
c - albiino, valge, punased silmad. Selles alleeliseerias esineb järgmine dominantsuse rida: C > cch > ch > c Ristates musti küülikuid tsintsiljavärvi küülikutega domineerib must karvakatte värvus, tsintsilja- ja hermeliinküülikute ristamisel on aga domineerivaks tsintsiljavärvus. Polüalleelsus on põllumajandusloomadel üldtuntud. Tihti esineb alleeliseeriaid karvavärvust määravatel geenidel. Neid on enam uuritud karusloomadel (naarits, küülik, hõbe- ja sinirebane). Ka enamik biokeemilise geneetilise polümorfismi liike ja veregruppe on määratud alleeliseeriatega. Alleeliseeriate olemasolu avardab kombinatiivse muutlikkuse võimalusi. Dominantset tunnust määrav alleel seerias, mis tavaliselt esineb ulukeellasel («ulukalleel»), tähistatakse sageli «+» -märgiga, näit. a+, c+ jne. Sel juhul ei kasutata suuri tähti. Dominantne (normaalne) geen võidakse tähistada ka ainult plussmärgiga.
annaabi.ee 
