13.sajandil oli Otepää nii vene kui ka Henriku Liivimaa kroonika andmetel Lõuna- Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu (Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh. Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani.
vigastusi saanud, nt sügavaid luumurde, mis on kinni kasvanud. See näitab, et nende eest on aastaid hoolitsenud, sest nad polnud võimelised ise toitu otsima. Seega pidi ka neandertaallaste ühiskond püsiv olema. Mõningates haudadest on saadud ka tulekivist tööriistu, see viitab abstraktsele mõtlemisele, arvati, et on olemas hauatagune elu. Saksamaal on Drachenlochi koobas, kus tagapool väikestes käikudes seinaorvades on avastatud karupea, see viitab kindlate uskumiste olemasolusse. Esimene homo sapiens avastati Euroopas 1868. a, kui prantsuse arheoloog De Cro leidis ühest koopast luustiku. See oli kromanjoon ehk homo sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka Aurinagnaci koobas, kust leiti 17 luustikku, kuid kohalik kirkikuõpetaja mattis nad kohalikku surnuaeda
suurvürst, kes hoiab suurriiki koos, võidab tzuude Bor`is . Levinuim seisukoht, et võib tähendada Irboskat. Et 1111 Vistislav tsuudide vastu ja 1113 tsuudid vastukäigu kusagil Vene territooriumil. 12. sajandil ilmselt Irboska juba Vene ala, enne läänemerepärased leiud. 1116 Vistislavi järgmine sõjakäik, tungib Ugandisse ja piirab Otepää linnust. Kaugupoolsei korralikum linnus. Kõik sündmused omavahel seotud. Otepää (karupea) esmane mainimine 1116 tähtsaimaid sündmused Novgorodis sõjakäik tsuudide vastu ja Otepää äravõtt (Medveedzigalo?), Laadoga possaadnik Pavel rajama kivist linnamüüri, Vistislav kindlustab Novgorodi veel paremaks. See Otepää asi ühekordne sõjakäik, polnud alistamine ega midagi. 1130 Vsevolod Novgorodi vürst ja läheb novgorodlastega tsuudide vastu. Röövsõjakäik, linnust ei piirata. Vene kroonikas pole aastaarvud väga täpsed
annaabi.ee 
