Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise tõttu nõod. Ümarad korrapärase põhikujuga küngasmõhnad. Kagus ääristavad ala 2 oosmõhnastikku. Foto: Arne Ader Vetevõrk: 60 järve. Enamus paiknevad kõrgustiku keskosas – suuremad Aheru, Ähijärv. Kirdes
järvepõhi kattus peenema settega, moreeniga. Pärast jääpankade lõplikku sulamist kadus vesi järvedest ning kogunenud setetest tekkisid kuplid ja oosmõhnastikud. Järvede ümber olnud jääpankade kohale moodustusid lohud ja orud. Pinnavormid Tegemist on Eesti ühe huvitavaima pinnavormide kompleksiga. Esindatud on liustikutekkelised pinnavormid, kus domineerivad moreenkünkad, sandurtasandikud ja fluvioglatsiaalsed mõhnad. Erinevalt teistest Eesti kõrgustikest Karulal peaaegu puudub aluspõhjaline tuum. Aluspõhja mõningane suhteline kõrgenemine (kuni 40 m) absoluutse kõrguseni ilmneb ainult seetõttu, et ida ja lääne poole jäävad sügavalt aluspõhja lõikunud orundid. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,
Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 3–4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega
Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru- Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid.
annaabi.ee 
