udus ujumine - teadmatus, näiliselt võimatu otsimine Luuletus on väga kujundlik ning piltlik, kohati kahetähenduslik. Ühelt poolt kajastub luulest tugev entusiasm, mis on eesti keelele kui tugijalg eksisteerimiseks ning vastupidamiseks igas olukorras (sõjad, näljad, rahvaarvu kahanemine). Teiselt poolt tundub mulle, et kuigi eesti keel on juba välja kujunenud, on K.J.Petersonil, Eestimaa patrioodil, sisimas kartustunne kaotada see väike tagasihoidlik rahvus ning meie keel. Eesti rahvas võis elada küll teadmatuses, kuid säilitas oma isiksuse ning seetõttu võime öelda iga hommik oma kaaslasele selges eesti keeles :"Tere hommikust!" Frieda Kriisa
ühele stiimulile. 2. Kirg- Sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. Frustratsioon- Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Võib tekitada agressiivsust juhul, kui frustratsioon on tugev ning frustratsiooni põhjust tajutakse juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena. 4. Ärevus- Kartustunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootuses, s.t. reaalne ja teadvustatud ohustiimul puudub. Pilt 1.Kirg Pilt 2. Ärevus Emotsiooni komponendid: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused- Emotsiooni võivad põhjustada uudised, kohtumised tuttavatega, 2. Sündmuste kodeerimine-Sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse, näiteks solvang, alandus 3
Amügdala- vajalik õpitud emotsionaalsete reaktsioonide omamiseks ja teiste emotsioonide äratundmiseks. Vigastused kalduvad vähendama hirmu ja agressiivsust. Singulaatkorteks- selle singulaatkäärul asuva ala aktiivsus sõltub mitmekülgsetest emotsionaalsema väärtusega meeleelamustest (külm, valu, mõnu, hirm jne) olles insulaga koos piirkondadeks suuraju koorel, mille aktiivsus sõltub ilmsemalt sellistest sisetajudest. Aktiveerub ka keskendumisel. 47. Ärevus ja stress Ärevus on kartustunne, mis on põhjustatud välimise või sisemise ohu ootuses, s.t. reaaalne ja teadvustatud ohustiimul puudub. Ärevus on emotsionaalne reaktsioon. Me tunneme näiteks ärevust eksamieelsetel tundidel, suure rahvahulga ees kõnet pidades, minnes töövestlusele jne. Vaatamata tekkepõhjusele reageerite te ärevaks muutumisel füüsiliselt ja psüühiliselt laias laastus samamoodi. Reaalsete ohtude peale ehmudes tekib teil alati sama reaktsioon
Töötajad on jagatud nagu kihtideks ja puudub ühtsustunne. Ühisüritused ei toimu kõigile, vaid valitud seltskonnal, info ei ringle ka täielikult. Kõik ülesanded on kindlalt paika pandud ja erilisi enesetunde paremaks muutmise meetmeid ei kasutata. Töötajad ei näe arenguvõimalust ja on stressis. Juhi viga siin on ka see, et ei suhelda töötajatega piisavalt. Töötajatel on jäänud liiga suur nn ,,kartustunne" tööandja suhtes. Töötajad vajavad juhi sellist aktiivsemat nn. ,,positiivset" sekkumist. Samuti tunnevad töötajad puudust igasugustest lisaväärtustest (näit. söökla, sportimisvõimalused, koolitused ...) KOKKUVÕTE Oma uurimistööst võin järeldada, et tänapäeva ettevõtetes pole probleemid sugugi kadunud. Probleemid olid, on ja jäävad. Ma ei eita, et mõnes ettevõttes on efektiivsed
annaabi.ee 
