..32 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö eesmärgiks oli jõuda selgusele, milliste hirmude ja ärevusnähtuste all kannatavad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 10., 11,. ja 12. klassi õpilased. Selleks viisin nimetatud klasside õpilaste hulgas läbi küsitluse, mis pidi tõestama ja andma informatsiooni gümnaasiumiõpilaste seas kõige levinumate hirmude kohta ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega. Küsimustikus asetasin pearõhu just enamlevinud foobiate väljaselgitamisele. Rõhk oli asetatud järgmistele aspektidele: · Kui tihti tunnevad õpilased end pinges olevat? · Kui paljud õpilased tunnevat pidevat hirmu, et midagi võiks juhtuda? · Kas õpilasi haarab põhjendamatu ärevus? · Milliste foobiate all kannatavad gümnaasiumiõpilased? Uurimistöö empiiriline materjal on kogutud ja analüüsitud TFG 10.- 12. klassi õpilaste vastuste põhjal
hakatakse illegaalselt muusikat ja raamatuid ja muid faile alla laadima ja majanduslikult võttes tähendab see kahju nendele ettevõtetele, kellede pärusmaaks on turustamine, kirjastamine ja reklaamid. Aga täpselt pooleks jagunevad ka inimesed, kes leiavad et arvutid muudavad meie elu lihtsamaks. Kõik need probleemid mõjutavad ka Eesti riigi väljavaateid. Kui täpselt selliste negatiivsete ideedega ja kartustega tuleb uus põlvkond peale, siis ei ole lootustki selles suunas, et meie õppijad tahaksid omandada suurepäraseid teadmisi infotehnoloogia vallas. Kui sissejuhatuses oli juttu Tartu Ülikooli teadlaste poolt tehtud analüüsist, siis nüüd on käes aeg nende analüüsi ja essee autori analüüsi jaoks. Tartu Ülikooli teadlaste poolt tehtud analüüsis oli suureks tööjõu probleemiks see, et tööjõu lahkumine Eestis on marginaalne
võib ka pääseda Riigi-päeva ja saada "seaduseandjaks", impeeriumi krooni kandja saab keeldude objektiks ja mingisugune parlamentlik jututuba võib "teda avalikustada". Veelgi enam masendusin ma sellest, et seesama Viini press, mis niivõrd lipitseb iga õukondliku eesli ees, kui tegemist on Habsburgide monarhiaga, kirjutab täiesti teisiti Saksa keisrist. Siin teeb ta mureliku näo ja ühineb halvastivarjatud kurjal ilmel samuti arvamustega ja kartustega Wilhelm II kõnede suhtes. Loomulikult on ta kaugel sellest, et sekkuda Saksa impeeriumi siseasjadesse, hoidku Jumal! kuid, torkides sõbralike sõrmedega Saksamaa haavu, "meie" ju ai-nult täidame oma kohust, mis on meile pandud meie kahe riigi vahelise liidu faktiga! Pealegi on ajakirjanduse jaoks tõde eelkõige jne. Peale selliseid silmakirjalikke sõnu võiks mitte ainult "puutuda sõbralike sõrmedega" haava külge, vaid ka otse kaevuda sellesse nii, nagu vähegi võimalik.