väiksem vend on teine Läänemeres elutsev heeringlane kilu. Kellel huvi, saab lugeda ka räime nimede kohta läbi aegade, millised on olnud ta nimed läbi aegade. Kartuli kohta on raamatus pikk peatükk. Sealhulgas pikk seletus kartuli minevikust, statistikast ning kuidas ta tuli eestlaste toidulauale. Millegipoolest on Eestis kartuli tarbimine viimase tosina aasta jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra. 143 kilolt 1995. aastal 67 kiloni 2007. aastal. Kokku kasvatatakse Eestis ligi sadat kartulisorti, neist päris kodumaist päritolu on kümmekond. Köögiviljad, aedviljad ja juurviljad on pikim peatükk raamatus. Järjest rohkem kasutavad inimesed võimalust tellida endale mahekast (näiteks Tagurpidi Lavkalt, Maakaubalt või OTTilt ehk ühendusega Otse Tootjalt Tarbijale). Aedvilja kohta on näiteks kirjas, et aedvilja puhul kehtib rusikareegel, et mida värskem seda vitamiinirikkam ja importtoodetes on vitamiinid pika sõiduga kaotsi läinud
vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus. Enamus GM-kultuure, mida Euroopas turustatakse, on mõeldud kas toiduks, söödaks või tööstuslikuks töötlemiseks. EL-i pinnal on praegu lubatud kasvatada ühte maisisorti (MON810) ning ühte kartulisorti (Amflora). On ebatõenäoline, et maisi MON810 soovitakse Eestis kasvatada, kuna meie kliima on maisile liiga külm ning seda kahjurit, mille vastu mais on tänu geenitehnoloogia kasutamisele vastupidavaks muudetud, Eestis ei esine. Amflora kartuli osas on taotlus meil samuti ebatõenäoline, kuna tegemist on kõrgendatud tärklisesisaldusega maisiga, mida kasvatatakse spetsiaalsete lepingute alusel tööstuslikuks tärklise töötlemiseks. Müügil on
Kooritu kartuli tellimine ruumipuudusest on tingitud kuna tervisekaitsenõuete kohaselt ei tohi koorida köögis, kus toimub toiduvalmistamine. Tihti minnakse odavama vastupanu teed. Edaspidi tellivad toitlustusasutused kooritud kartulit tõenäoliselt üha rohkem, kuna see tuleb odavam välja. Niimoodi tõugatakse ära mahekartuli kasutamine erinevates asutustes. 5. Katsetes kasutatavate sortide lühitutvustus Praktilises katses kasutati 2 kartulisorti. Üheks oli keskvarajane sort Maret ja teiseks hiline sort Anti. Kartulid erinevad lisaks erinevatele kasvuaegadele ka koore värvuse poolest. Anti koor on valge ning Maretil on punane koor. 5.1. Kartulisort Anti Päritolult on kartul ristamisvanemate R513-78 ja Super tulemus. Aretatud on Anti Jaan Sarve ja Mati Koppeli poolt. Anti on hilise kasvuajaga. Ta on puhmas keskmise kõrgusega, poollaiuva kasvukujuga, õied
annaabi.ee 
