kartulitaimede lehti, kuid nad võivad süüa ka tomatitaimi. Paljunemine: Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas (Eestis üks kord aastas). Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Munad kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed ronivad taime latva ja söövad pealmised (nooremad) lehed auklikeks ja sälgustavad leheservad. Eluviis: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Soodsate ilmade ajal võivad kartulimardikad lennata kuni 300 kilomeetrit päevas Tähtsus looduses:kuna kartulimardikad on parasiidid siis on neil ainuke tähtsus looduses olla toiduks teistele loomadele ja lindudele Huvitavat: Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korral suudeti tema levik tõkestada. I ja II maailmasõja ajal aga nõrgenes kontroll ja vähenes tõrje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel.Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal
...........10 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD .........................................................................12 2 Sissejuhatus Iga inimene, kes kunagi on kokku puutunud kartulikasvatamisega, teab, millist peavalu kartulimardikad endast kujutavad. Tegemist on invasiivse liigiga, kes Euroopasse toodud Põhja-Ameerikast. Kuna kartulimardikas on Euroopas elutsenud juba aastakümneid ning ta on väga hea kohanemisvõimega, muutub tema leviku piiramine iga aastaga järjest raskemaks. Valisin selle teema, kuna olen ise kartulimardikatega kokku puutunud ja nende kahjustusi näinud. Referaadi käigus loodan saada uut informatsiooni, kuidas kartulimardikaid efektiivsemalt hävitada.
Selts: Mardikalised Sugukond: Poilased Liik: Kartulimardikas Elupaik Kartulimardikad elavad peamiselt kartulipõldudel. Nad on väga suure rännu- instinktiga. Massilisi väljarändeid teevad nad peamiselt kevadel mai- juunikuus. Väljarändeid soodustavad äikese-eelsed ja põuased ilmad. Nende lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõr- gus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võivad nad lennata 8-10 kilomeetrit. Tugeva tuule pu- hul orienteeruvad nad oma lennu tuule suunas ning võivad kanduda 200-400 kilo- meetri kaugusele. Merre sattununa peavad
mahapanekut vajavad põllu vaod muldamist ning äestamist, mis hoiab mulla kobeda ning umbrohu vaba, samuti ergutab see kartulitaimi kasvama.. Kartulitaimi võib vaheltharida kuni õiepungade tekkeni. Kartulit võib väetada veidike rohkem, kui on toitaineid vaja maksimaalse saagikuse saamiseks, sest mineraalaineid jääb tihti vajaka. Kahjurite poolest on Eesti aladel vimastel aastatel sooja kliima tõttu levima hakanud kartulimardikad, kelle tõrjeks tuleb taime maapealseid osi pritsida, mahepõllunduses tuleb mardikaid käsitsi noppida. Käsitsi mardikate ja ka vastsete ära korjamist võib kasutada ka tavapõllumajanduse puhul, sest see annab väga häis tulemusi. Koristusaeg saabub siis kui pealsete elutegevus hakkab lõpule jõudma. Enne kartuli ülesvõtmist eemaldatakse pealsed kas mehaaniliselt niites või kemikaalidega, esimene neist on levinum ja odavaim
teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi
annaabi.ee 
