Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee. · Vooderduseks kasutati haaba või kuuske, sest need ei andnud veele maitset juurde. · Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga. · Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist. · Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale
avamaastikke väldib. Tähnikvesilik on öise eluviisiga, päevaks varjub pehkinud puude koore alla ja kändudesse. Märtsi lõpust juuni lõpuni (sigimisperioodil) elab vees - väikestes järvedes, tiikides, kraavides ja ojades, eelistab väikesi, madalaid ja soojaveelisi veekogusid. Oktoobrist aprillini talvituvad veekogude lähedal (mitte kaugemal kui 50...100 m) lehehunnikutes, näriliste urgudes, vahel ka keldrites ja kartulikoobastes 3...5 isendist koosnevate gruppidena. On tundlik kõrgete temperatuuride suhtes (optimaalne on 23,5 °C), kuid talub võrdlemisi hästi madalaid temperatuure. · Toitumine Vees elades toitub sääskede, kiilide ja ujurite vastsetest, vähilaadsetest, veelimustest, kalamarjast ja konnakudust. Maismaal elades toitub vihmaussidest, putukatest, hulkjalgsetest ja muudest selgrootutest. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L.
Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20.sajandi alguses hakkad vana tüüpi aedu kõrvale tõrjuma laualippidest lippaed.19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid pooleldi või täiesti maa sisse ehitatud (varem hoiti kartulisaaki maa sees aukudes, kartulikoobastes), just seoses kartulikasvatuse suurenemisega. Seal hoiti peale kartulite ja juurviljade ka muid toiduaineid, nt piima. Keldritel olid tavaliselt kiviseinad, vanematel palklagi, uuemalte kividest laotud võlvlagi. Mullast paistis välja vaid esisein. 2 Lihtne laudseinte ja istelauaga väljakäigukoht (peldik) hakkas taluõuele ilmuma 19.sajandi lõpul. Varem aeti asjad ära mõne kõrvalhoone taga.
annaabi.ee 
