16 sajandi lõpul ja 17 sajandi algul levis Peruu ja Tđiili aladelt, eelkõige Chiloe saarelt pärit kartul kiirelt Iiri- ja Inglismaale. Sealt edasi Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse (www.talukartul.ee). Eestisse jõudis kartul aastail 1740-1760. Kuni 1800.a. kasvatati kartulit vähesel määral mõisa aedades. Ajavahemikul 1840-1850 hakati kartulit kasvatama põldudel. Laienemine toimus kasvatuses aastatel 1850-1870. Maailma kartulipinnast üle kolmandiku paikneb Euroopas. Suuremad kartulikasvatajad on Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ( Kartulikasvatus, J.Jõudu, Tartu). Viimastel aastatel on Eesti kartulikasvatuses toimunud mitmeid muutusi. Oluliselt on vähenenud kartuli kasvupind ja kogusaak. Välja on kujunemas suurtootjad, kes on suutelised varustama elanikkonda kõrgekvaliteedilise kartuliga. Antud etapil kasvatatakse vabariigis kartulit ainult lauakartuliks ja vähesel määral ka seemnekartuliks. Praegu puudub Eestis täielikult kartuli kasutamine tööstuslikuks otstarbeks
Hinna tõus ja suure kasumi saamise võimalus meelitab ligi uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma. Kartulikasvatajast talumehele tähendab see seda, et kui kartuli hind turul hakkab tõusma siis järgmisel aastal leidub juba oluliselt rohkem talumehi kes otsustavad kartulit kasvatada. Kui aga kõik talumehed otsustavad kartulikasvatamisega tegelema hakata, on järgmisel aastal saak nii suur, et keegi ei jõua seda ära süüa. Nüüd tahavad kõik kartulikasvatajad oma kartulitest iga hinna eest lahti saada ja kartulikilo hind hakkab langema ning kartulikasvatus ei osutu tulusaks. Osa talumehi otsustab nüüd kartulikasvatusest loobuda ning järgmisel hooajal on kartulikilo hind jälle neli krooni. Põllumehed on küll tavaliselt hinnavõtjad aga sellegipoolest ei vasta meie kartulikasvataja kõigile tingimustele, et rääkida täielikust konkurentsist. Turul ei müüda ju mitte lihtsalt kartulit vaid mitut erinevat sorti kartulit
Hinna tõus ja suure kasumi saamise võimalus meelitab ligi uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma. Kartulikasvatajast talumehele tähendab see seda, et kui kartuli hind turul hakkab tõusma siis järgmisel aastal leidub juba oluliselt rohkem talumehi kes otsustavad kartulit kasvatada. Kui aga kõik talumehed otsustavad kartulikasvatamisega tegelema hakata, on järgmisel aastal saak nii suur, et keegi ei jõua seda ära süüa. Nüüd tahavad kõik kartulikasvatajad oma kartulitest iga hinna eest lahti saada ja kartulikilo hind hakkab langema ning kartulikasvatus ei osutu tulusaks. Osa talumehi otsustab nüüd kartulikasvatusest loobuda ning järgmisel hooajal on kartulikilo hind jälle neli krooni. Põllumehed on küll tavaliselt hinnavõtjad aga sellegipoolest ei vasta meie kartulikasvataja kõigile tingimustele, et rääkida täielikust konkurentsist. Turul ei müüda ju mitte lihtsalt kartulit vaid mitut erinevat sorti kartulit
annaabi.ee 
