Kodutöö nr.2 © Evelin Lass 192739 EAEI31 Jäätmete riikide vaheline vedu, sihtriik Eesti Hiinast väljavedu: Paber ja kartongpakendid (889,1) Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed (960,4) Plast pakendid (2319,3) Plast (36,6) Raudteerööpad (698,8) Taanist väljavedu: Klaas (4932,2) Raud ja teras (14059,3) Paber ja kartong (1447,9) Metallid (320,1)
ketsupi- ja majoneesipudelid, sampoonipudelid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, kõik pandimärgita klaasist pudelid, purgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid); · joogikartongist jäätmed (kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid). Ei tohi panna: toiduga määrdunud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt. kodukeemia), arosoolpudeleid. 3. Biojäätmed Kodumajapidamises võid biolagunevad jäätmed koguda kompostritesse, kuid korterelamutes ja ettevõtetes tuleb need koguda olmeprügist eraldi, just selleks ettenähtud biojäätmete konteinerisse. Oluline teada biojäätmete kogumisel
säästlikum valida pakendid, mis on tehtud taastuvast loodusvarast, nagu seda on puit. Poodi võiks kodust kaasa võtta kina olemasoleva kile-või riidekoti. Väikseid kilekotte saab hõlpsalt korduvkasutada lahtiste kommide, saiakeste või puuviljade ostmiseks. Jookide valiku võiks pakendite seisukohalt olla järgnev: Korduvkasutatav klaas, taaskasutatav klaas, korduvkasutatav plast, taaskasutatav plast, kilepakendid, tetra- ehk kartongpakendid. Ökomärgid toodetel näitavad, et kasutatud ei ole kunstväetisi ja mürkkemikaale. Liha ja taimetoidu vahel tasakaalu otsides on soovitav suurendada taimsete toodete osa- kaalu, sest liha tootmine vajab 5 korda enam energiat. Ühekordsete nõude tootmiseks kulub taastumatuid loodusressursse ja nende kasutusaeg on väga lühike. Pärast äraviskamist kulub plastnõude lagunemiseks sada aastat ja papp-
pakendid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid); · joogikartongist jäätmed (kartongist piima ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid). Et hoida oma elukeskkonda puhta ja inimväärsena, peaksime rohkem pöörama tähelepanu jäätmete kogumisele ja käitlemisele. Olmejäätmeid tekib meie ümber iga päev - enamiku sellest moodustavad paber, pakendid ja klaas. Väga oluline on jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Liigiti kogumine ehk nn mitme prügikasti süsteem võimaldab jäätmeid sorteerida liigi järgi, näiteks kogutakse eraldi vanapaberit, klaasi, biojäätmeid ja pakendit. Iga omavalitsus seisab
puhtad paberpakendid SEGAPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Plastpakend: Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid Kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid Plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid Metallpakend: toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid Konservkarbid ja -purgid Joogikartong jm kihilisest papist pakend: Kartongist piima- ja mahlapakendid Papptaldrikud ja joogitopsid Kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid KLAASPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm. puhtad klaaspakendid Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Pakendikonteinerisse ei sobi: 1. Toidu- ja muud biojäätmed 2. Vanad riided ja jalanõud 3. Aknaklaas, keraamilised ja klaasnõud ning lambipirnid 4. Tühjendamata ja määrdunud pakendid Kokkuvõte Pakendite sorteerimine polegi raske, aga eks see seisab iga
annaabi.ee 
