aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (15881664), lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. JAMES COOK Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779
Andmeid töödeldakse matemaatilis-statistiliste meetoditega ning esitatakse arvutikaartide, tabelite, graafikute ning joonistena. Miks? See on kõige tähtsam küsimus, millele saab vastata alles siis, kui eelmised küsimused on lahenduse leidnud. Vastus saadakse andmete analüüsil ja sünteesil. Kartograafia - õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiat võib vaadelda ka kui üsna paljude distsipliinide kokkupuutepunktis asuvat tegevusala: • kaardi koostamine - haru, mis tegeleb ainult kaartidele spetsiifiliste küsimustega nagu projektsioonid, • generaliseerimisnõuded, leppemärgid jms; • tehnoloogia - trükiprotsessi omapära, suhteliselt hiljuti veel ka fotoprotsessi peensuste arvestamine; • kujutav kunst - kaardi oluline komponent on visuaalne esteetilisus, nii saab kunstist vajalikku abi esteetilisuse saavutamisel;
loogikat on võimalik kirja panna sümbolite abil, nt G. Ryle (19001976) samastas formaalse loogika sümbolloogikaga. Ryle võrdles formaalset loogikat rividrilliga, samas kui sõda sunnib sõdurile peale tegelikke lahinguid. Loogika on vajalik, nii nagu väljaõppinud sõduril on tegelikes lahingutes ka drillist kasu. Ent sellest ei piisa. Ryle kirjutas: ,,Kuid on ilmne, et võitlemist ei saa taandada drillile, kartograafiat geomeetriale ega kauplemist arvete tasakaalustamisele. [---] Filosoof teeb tahes-tahtmata seda, mida võiks nimetada ,,mitteformaalseks loogikaks", ja mõte, et tema probleeme, tulemusi või meetodeid tuleks või saaks formaliseerida, on sama ekslik kui vastav mõte sõduri, kartograafi või kaupmehe kohta."1 Jääb vaid lisada, et sellist mitteformaalset ehk informaalset loogikat vajab lisaks filosoofile iga inimene, kes püüdleb tulemusliku praktilise argumentatsiooni poole.