*maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit eesti esineb karsti nähtusid põhja ja kesk eesti lubjakivi ja dolomiitide esinemise alal. Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad tuhala nõiakaev- all on salajõed ,suur vee ajal on nii palju vett et vesi tungib välja seda ohustab kaevandus,tahektakse rajada karjääri ehk vesi pumbatakse välja
Karst ja karsti vormid I Karst ja karsti vormid II: karsti levik Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja karstumisest ja sellelaadsetest protsessidest on haaratud ~50 milj.km2 lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid Karsti arengu eeldused: karstuvad kivimid tektoonilised lõhed/poorid vesi st. piisavalt sademeid hõre hüdrograafiline võrk paks aeratsioonivöö pindmine süva avatud suletud
4. Oos Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 6. Karrid Vihma või merevee poolt karstuvad kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (LOHUD VAOD LAINED) 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Liustiku või mandrijää sulamisvee 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma
ehitamisel täitematerjalina kasutatud peeneteralist liiva või saviliiva; või kui veetrassid purunevad. Kui suurel hulgal siis võivad terved sõidutee osad alla vajuda. KARST Karsti on nii reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustumine pinna- ning põhjavee poolt. (maaalused ojad, koopad) Karst on looduses laialt levinud, esineb seal kus kivimid on vees lahustuvad. Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid Pinnakatte paksuse järgi: Avatud karstid ja suletud karstid Stalagmiidid (põrandalt üless) ja stalaktiidid (laest alla) tilkekivi. Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust
otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid. Karst reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna ning põhjavete poolt. Esineb seal, kus aluspõhja kivimid on vees teatud määral lahustunud. Karstivormid: (sügavuse järgi) (1) pindmine karst (2)süvakarst. Lasuva pinnakatte paksuse järgi: (1)avatud karst (puudub muld, taimestik) (2)suletud karst (karstuvad kivimid kaetud kvaternaarsete setetega (Eestis). 12. Peamised eoolsed pinnavormid ja eoolsete setete iseloomulikud struktuursed/tekstuursed tunnused. Eoolsed pinnavormid: luited - eelluide, vall-luide, luite tasakaaluline ristiprofiil, luidete liikumine (barhaan, barhaanahelik, ristiluide, pikiluide, paraboolluide, püramidaalluide); tuulevired - amplituud 0.1-100 cm, lainepikkus kuni 20 m.; löss/lösstasandik - homogeenne stratifitseerumata
Kivimiosakeste ja lahustunud ainete väljauhtumisega kivimeist ning setteist kaasneb sageli lahustuvate kihtide vajumine ja langastusvormide tege sufosioonilised pinnavormid. Karst on kõige rohkem arenenud intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ja PõhjaEestis lavamaal klindi ja mattunud orgude läheduses. Karsti arengutingimused on soodsad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Kui karstuvad kivid ulatuvad maapinnale on tegemist paljaskarstiga. Kui on aga kaetud mittekarstunud kobedate setetega, on tegemist mattunud ehk vene karstiga. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Peamiselt mere ja järveliivade levikualal. Tuulevired kuni 5cm kõrgused looklevad liivavallikesed Eelluited kuni 3m piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. (Pirita).
Põhjavette sattunud reostust on väga keeruline koristada ja ta reostab vee väga pikaks ajaks. Kerged naftatooted võivad jääda põhjavee kihi kohale ,,ujuma", mistõttu on seda mõnevõrra kergem koristada. Hulga suurem probleem on lahustuvate ühenditega või veest raskemate ühenditega, mis vajuvad põhjavee alla. Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid. Karsti moodustumise eelduseks on: Karstuvad kivimid, tektoonilised lõhed/poorid. Piisavalt sademeid(vett) Paks aeratsioonivöö (seal toimub kivimite lahustamine kõige intensiivsemalt) Pindmised(karstilehtrid, langatuslehtrid, kurisuud) ja süvakarstid. Karstikoopad. Karstilehtrid tekivad tavaliselt ulatuslike struktuuridena. Ühele tektoonilisele lõhel koondunult nt. Karstikoopad tekivad maaaluste jõgede vooluteedel.
annaabi.ee 
