Muude looduslike objektide hulgas asub seal ka maailma suurimaks koopaks peetav Sn oòng. Aastast 2003 kuulub ta UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1https://www.reisiguru.ee/riik/Vietnam Ha Long laht Tongkingi lahe Ha Longi käärus asub umbes 1600 saart ja saarekest, mis moodustavad vaimustava lubjakivisammastest meremaastiku. Järsud saared on enamasti asustamata. See erakordselt maaliline paik pakub ka suurt bioloogilist huvi. Teadaolevalt on Ha Longi laht üle ujutatud karstimaastik, mis on sündinud sealsest erakordsest lubjakivikarstist, kui meri korduvalt taandus ja taas peale tungis. Ha Longi lahe lubjakivid on erodeerunud, tekitades kooniliste tippude kogumeid - fengcong'e ja eraldi kivitorne - fenglin'e. See piirkond kätkeb endas ainulaadseid ja mahukaid andmeid, mis aitavad tulevikus mõista geoklimaatilist ajalugu ja karstiprotsesside olemust.2 Rannad - Vietnamis on väga pikk rannajoon, mistõttu on piirkonnas ka väga palju erinevaid
loomi. Wulongis on oluliselt kerkemurrangutest mõjutatud kõrged karstiplatood ning hiiglaslikud depressioonisüvendid, samuti sügavaid, katuseta koopaid ühendavad kõrged looduslikud sillad. Sealsed hiiglaslikud koopad ja sillad iseloomustavad Lõuna-Hiina tiankengi maastikke. Wulongi alad tunnistavad maailma ühe suurema jõesüsteemi, Jangtse ja selle lisajõgede ajalugu. Kahes karstipiirkonnas elavad vähemusrahvused moodustavad suurema osa populatsioonist. Karstimaastik on mõjukalt seotud sealsete inimeste kultuuriidentiteedi ja traditsioonidega. Shilinis on yi rahvas arenenud karstikeskkonnaga kohandatud eluviisi, nende kultuuri iga tahk kajastab kivimetsi. Libo shui on juba vähemalt tuhat aastat oma maid ning metsi eeskujulikult ja jätkupüsivalt majandanud. Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 768) Pilt - http://whc.unesco.org/uploads/thumbs/site_1248_0004-500-333- 20090518120450.jpg 3. 8 Ping Yao muistne linn
Kujuneb uhtsete e. deluuvium. Lammil kuhjuvad jõesetted e. allluviaalsetted.Settimine toimub ka jõesuudmetes tekib DELTA. Algab maismaa teke madalmeres. Põhjavesi esineb: tahkel kujul, gaasilisel kujul, vee kujul: - hügroskoopne vesi ümber pinnase osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja settitamine; tsementeerib setteid *Tähtis osa mullatekkeprotsessis *Seotud varisemiste ja maalihetega *Majanduslik tähtsus. Karst on geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb vees suhteliselt kergesti lahustuvais kivimeis ning väljendub spetsiifilistes pindmiste ja maa-aluste karstivormide kompleksis ning hüdrograafilise võrgu ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus
deluuvium. Lammil kuhjuvad jõesetted e. allluviaalsetted.Settimine toimub ka jõesuudmetes tekib DELTA. Algab maismaa teke madalmeres. Põhjavesi esineb: tahkel kujul, gaasilisel kujul, vee kujul: - hügroskoopne vesi ümber pinnase osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja settitamine; tsementeerib setteid *Tähtis osa mullatekkeprotsessis *Seotud varisemiste ja maalihetega *Majanduslik tähtsus. Karst on geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb vees suhteliselt kergesti lahustuvais kivimeis ning väljendub spetsiifilistes pindmiste ja maa-aluste karstivormide kompleksis ning hüdrograafilise võrgu ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras.
annaabi.ee 
