kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul. Veevarud Põhjavett (kaitsmata) kasutab põhimõtteliselt terve küla ning AS Võhmuta PM üks kahest veevõtukohast on Pajuri kinnistul asuv puurkaev. Puurkaevust lubatud veevõtt aastas on 9160 m3, ööpäevas lubatud veevõtt 25 m3. Puurkaevu nõutav sanitaarkaitseala on tagatud. 2011. aasta I kvartali veetarbimine oli 538 m3. NTA alal on kehtestatud rangemad piirangud ka veel kaitsmata põhjaveega aladel ning karstilehtreid ja allikaid ümbritsevatele piirangualadele, mille laius on 10 meetrit lehtri ja allika servast. Kuna tegu on karstialaga, on uue ja puhta vee "juurdetekkimine" aktiivne ja veepuudust ei ole väga karta. Lumesulamis- ja sademetevesi Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla valguvad karsti kurisutesse või imbuvad läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendavad nii põhjaveevarusid. Maavarad
17 Karsti ja allikate kaitse Karstil on veevaru kujunemisel väga oluline osa. Põhjavee toitumisel karstilõhede kaudu on suure tähtsusega ka pindalaline infiltreerumine läbi õhukese, vett hästi läbilaskva pinnakatte. Karstiala õhukese pinnakatte all on praguline paepinnas, kus on nii lõhesid, koopaid kui kurisuid ehk karstilehtreid, mis juhivad sademevee kiiresti põhjavette, kust maapinna madalamatel aladel vesi taas allikatena maapinnale ilmub. Eestis arvatakse olevat 3000 kuni 10 000 allikat, millest enamik on väikesed. Suuri allikaid on viiesaja ringis. Vabapinnalise põhjavee väljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Tõusuallikate vesi voolab hüdrostaatilise surve mõjul maapinnale alt üles: nende kohale on tekkinud lehtrid, mille põhjas vesi "keeb"
karrid, karstikoopad, salajõed, karstiallikad, langaatuslehtrid, kuivsängid, kurisu (pinnavesi neeldub karstiõõnsustesse). Karstikanalid on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Seost maa-aluste ja maapealsete veevoolude vahel tähistavad kurisud, mis vett neelavad, maa-alused jõed (Kuivajõe, Jõelähtme) ja paljud veerikkad karstiallikad. Pindmisi kuni 56 m sügavusi karstilehtreid ja keerukamaid karstivorme on Eestis ehk üle tuhande. Neist 352 on loendatud Pandivere kõrgustikul kui Eesti kõige enam karstunud alal. Samas kõige suuremad ja tuntumad karstialad -- Kostivere, Kata (Tuhala), Kuimetsa, Pae -- paiknevad Harju lavamaal. Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal
1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist 1/3 võib asendada teravilja-, rapsi- või rüpsipõhu sügisese sissekünniga. Taimkattena mõistetakse talvituvaid kultuure, nagu taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud: · väetamine; · taimekaitsevahendite kasutamine. Karstilehtreid on keelatud: · risustada; · täita. 1 2 . N I T RAA D I T U N D L I K A L A Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast lisaks eelnevale keelatud: · maa kasutuse sihtotstarbe muutmine; · loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine; · vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine; · maavarade või maa-ainese kaevandamine; · heitvee pinnasesse juhtimine; · metsa lageraie; · kuivendussüsteemi ehitamine;
annaabi.ee 
