Asub Kurisu külas Karstikoopad Karstikoobas on maaalune tühik koobas, mis on tekkinud kivimite lahustumise ja langetuste tagajärel. Kuivmetsas asuv koobas Tai karstikoobas Stalagmiit Stalagmiit on koopa põrandalt üles ulatuv tilkekivi. Sambaga sarnanev moodustis tekib karstikoopa laes tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest. Stalagmiit tekib ka kipsi ja kivisoolakoobastes. Stalaktiit Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi. Jääpurikaga sarnanev moodustis tekib karstikoopa laes tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest. EdelaAustraalias Stalaktiidid Treak Cliffi koopas Inglismaal
Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee lahustava toime tulemusena tekkinud pinnavormid .. , karrid, karstikoopad, karstiorud jne . *8.Millistes piirkondades esineb karst ? Vahemere maades , Kagu-Aasias ning Kariibi mere saartel , Lääne-Ukrainas Podillija kõrgustikul. *9.Mis on stalaktiidid ja stalagmiidid ? Stalaktiidid karstikoopa laest allapoole kasvav lubjast sammas , stalagmiidid- karstikoopa põhjast üles kasvav lubjast sammas . *10.Kuidas tekib karstikoobas ?- Karstikoobas on maa alune tühik mis on tekkinud kergesti lahustuvate kivimite lahustumise ja lagunduse tagajärjel . *11.Millest sõltub karstiprotsesside toimumise kiirus ? See sõltub sellest mida kõrgem on veetemperatuur ning mida rohkem on vette sattunud süsihappegaasi ja happeid. *12.Kuidas tekib soo
Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Sootasandikud (turbasambla elutegevusega), suurte sipelgate pesad, laukad (täidetud veega), älved, loomarajad, aherainemäed (maatööstuse materjal), karjäärid, linnamäed.
Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Karrid Kurisud Salajõed Langatuslehtrid Kivilaud Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Rannaluited Rannaluited võib näha praeguste suurte veekogude vahetus läheduses Pärnus, Nõval, Narva-Jõesuus ja Peipsi põhjarannikul Mandriluited Mandriluited võib kohata
karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit eesti esineb karsti nähtusid põhja ja kesk eesti lubjakivi ja dolomiitide esinemise alal. Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad tuhala nõiakaev- all on salajõed ,suur vee ajal on nii palju vett et vesi tungib välja seda ohustab kaevandus,tahektakse rajada karjääri ehk vesi pumbatakse välja karstikoopa laest ripuvad alla tilkekivid e stalaktiit põrandalt kasvavad kõrgele stalagmiidid need tekivad koopast tilkuvast veest, ladestub välja lubisool probleemid karstiga- *põhjustab madalate alade liigniiskust *raskendab ehitustegevust *maapinna sisselangemised Soo soo on püsiva liigniiskusega ala kus ladestub turvas soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete
Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage. Termaalvesi- soe põhjavesi,surve all,sügavamal ja seetõttu on soe, sest magma soojendab seda Arteesiavesi- külm põhjavesi, surve all Karstumine: 1. kurisu ehk neeluauk- koht kus pinnavesi maa alla suubub 2. karstikoopad 3. salajõgi- vesi mis voolab maasisemuses meie seda ei näe 4. langatuslehter- lehtri kujuline karstivorm, mis on tekkinud maa-aluse karstikoopa lae sissevarisemisel. 5. karr- maapinda katab lubjakivi 6. stalagmiit 7. stalaktiit
Delta kasvamine, st. setete kuhjumine, täidab madalad mered ja maismaa laieneb. Milliseid pinnavorme tekitab vooluvesi? Jõesäng, jõeorg, delta, uhtorg Kus on Eestis uhtorge? Haanja ja Otepää kõrgustikus Millised on Eesti suuremad salajõed (vesi voolab edasi maa all) Jõelähtme, Kuivajõe, Erra ja Salajõe. Kus Eestis esineb karsti? Kostivere, Tuhala, Kuivajõe ja mitmel pool mujal Põhja-Eestis. Stalaktiidid - laest tilkuvad tilkekivid karstikoobastes Stalagmiidid - karstikoopa põrandal olevad sambakujulised tilkekivid Kuidas tekib põhjavesi? Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. Nimeta maapealseid ja maaaluseid karstivorme Maapealne - kuristu Maa-all - karstikoopad Mis põhjustavad maalihet? Pärast vihma muutub pinnas mäenõlval raskeks põhjavee mõjul ja vajub allapoole. Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel
annaabi.ee 
