esilekerkimine oli ärkamisajale iseloomulik. Mitmed seltsid panid rõhku rahva hariduse edendamisele, eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule arendamisele. Eesti kirjameeste selts, eesti üliõpilaste selts, Tartu eesti põllumeeste selts. Karsklusliikumise tähtsus, Reimann- karsklusliikumised tegelesid rahvaharidustööga, meelelahutusega. Rahvuslikud eesmärgid. Reimann esitas eesti autonoomia idée. Oli karsklusseltside kesktoimkonna juht. Jäi truuks oma põhimõtetele rahvusideedes. Üldise kirjaoskuse tähtsus- ligi 80% inimestest oskas lugeda. Ilmusid uued õppeained, areneda sai koolivõrk. Rahvusliku liikumise musikaalne roll- toimus 1. üldlaulupidu 1869. ajaloo üks tähtsündmus. Rahvuslik vaimustus levis üle eesti. Rahvusliku ärkamisaja suurüritused- 1857- perno postimees,1865- vanemuise seltsi rajamine., 1969- 1. üldlaulupidu
tahaplaanile jäänud, siis uueks juhiks sai Harri Jansen, kes uskus, et venestusele vastu seismiseks tuleb sulanduda baltisakslastega. -) Harri Jansen andis välja saksa keelsed ajalehte die Heimat. * A. Grenzstein oli mees, kes uskus, et eestlastel kui väikerahval pole tuleviku ning seega tuleb liituda suure rahva kui Venemaaga. * Laulu-, mänguseltsid jätkasid tegevust; juurde tekkis karsklus- ja tuletõrje seltse, kus jätkus rahvuslik liikumine. -) V. Reimann oli väga agar karsklusseltside propageerija, kes oli nagu Hurtki ametilt kirikuõpetaja, kes oli õppinud ka Tartu ülikoolis, olles üks kaheksast Eesti soost üliõpilasest, kes oli seotud Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamisega aastal 1884. *) Pühitseti sisse ka Eesti lipp, mida siiani tähistatakse 4. juuni lipupäevaga. * Aastal 1890 avati Hugo Treffneri kaheksa klassiline eragümnaasium, mis kujunes talupoja seisusest noormeeste õppeasutuseks ja gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks
Toimetajaks sai Jaan Tõnisson, kaasa tegid paljud teised rahvuslikult meelestatud mehed, alustasid kampaaniat rahvustunde tugevdamiseks. 4 1896 Tekkis sõnasõda A.Grenzsteini "Olevikuga". 1901 A. Grenzstein suundus Pariisi, Postimehe populaarsus tõusis järsult. Postimees võitles ka baltisakslaste vastu. Hoo sai sisse karsklusliikumine (I loodi 1889 Tori kihelkonnas, 1892 asutati Tartus karsklusseltside kesktoimkond). Ei tegeletud ainult karsklusliikumisega, tähtis oli see, et karsklusseltside võrk kattis kogu Eestit, tegeleti rahvusküsimustega. Nendes ei osatud ohtu näha. Taas hakkasid elule ärkama ka põllumeeste seltsid. 1898 1) Venemaa keskvalitsus kinnitas põllumeeste seltside tüüppõhikirja asutamine kiirenes ja lihtsustus 2) Tartu eesti põllumeeste seltsi ette otsa asus J. Tõnisson Spordiseltsid 1898 I 1901 spordiselts Kalev Priitahtlike pritsimeeste seltsid.
annaabi.ee 
