valitsus kasutas neid venestusreformide läbiviimisel ära. Venestamisaja reformed- koolireform- koolides õpetus vene keeles. 1886- vene keel asjaajamiskeel kõigis valla-, linnavalitsustes. Kohtusõsteem venepäraseks. Uus linnaseadus,. Soodustati õigeusu levikut. Vanavara kogumine- 1888 hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine. Sobilik viis patrioolse meelsuse avaldamiseks. Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele. Karsklusliikumine- tegelesid rahvaharidustööga ja meeelelahutusega. Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid. Tartu renessanss- tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus. Rajati eesti laenu ja hoiuühisus. Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond. Hakkas kõnelema rahva majandusliku edendamisest. Toimetaja oli Päts, kaastöölised vilde, tammsaare
Karsklusliikumise koht meditsiiniloos kroonilised alkohoolikud kuulusid sundsteriliseeritavate inimeste nimekirja, kuna alkoholism on päriliku eelsoodumusega ja viis kuritegelikule teele. teati, et alkohol kahjustab tervist. alkoholismist prooviti võõrutada parajusluse või täiskarskluse reklaamimisega. nixoni ajal just propageeriti narkootikume ja alkoholi kui valuleevendajaid, kuid hiljem saadi teada, et see tekita sõltuvust ja muidu hädasid ja siis algas karsklusliikumine, kehtestati kuiv seadus, kuid olukord muutus kohati just halvemaks, kuna tekkisid maffiad ja salaalkohol jne. Pronatalism- mõju tervishoiu arengule Positiivse eugeenika valdkonda kuuluv omandas Eestis küllaltki hästi organiseeritud kuju. riik proovis oma demograafilisi probleeme lahendada ja oluliseks sai tervishoiu ja iibepropaganda. Eugeenika vastu oli olemas riigipoolne huvi Eugeenika Instituudi rajamist toetas otseselt Rahva Juurdekasvu ja Heaolu Komisjon. 1935
rahusliku liikumise I ja II osa vahel, Villem Reiman) Toimetajaks sai Jaan Tõnisson, kaasa tegid paljud teised rahvuslikult meelestatud mehed, alustasid kampaaniat rahvustunde tugevdamiseks. 4 1896 Tekkis sõnasõda A.Grenzsteini "Olevikuga". 1901 A. Grenzstein suundus Pariisi, Postimehe populaarsus tõusis järsult. Postimees võitles ka baltisakslaste vastu. Hoo sai sisse karsklusliikumine (I loodi 1889 Tori kihelkonnas, 1892 asutati Tartus karsklusseltside kesktoimkond). Ei tegeletud ainult karsklusliikumisega, tähtis oli see, et karsklusseltside võrk kattis kogu Eestit, tegeleti rahvusküsimustega. Nendes ei osatud ohtu näha. Taas hakkasid elule ärkama ka põllumeeste seltsid. 1898 1) Venemaa keskvalitsus kinnitas põllumeeste seltside tüüppõhikirja asutamine kiirenes ja lihtsustus 2) Tartu eesti põllumeeste seltsi ette otsa asus J. Tõnisson
annaabi.ee 
